/nginx/o/2015/11/26/4740271t1hac7e.jpg)
Ligi poolte Helsingi börsil kaubeldavate aktsiate omanikud on peidus esitajakontode taga.
Poole Helsingi börsi omandus on esitajakontode taga peidus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
43 protsenti Helsingi börisl kaubeldavatest aktsiatest kuulub esitajakontodele, nende kontode käes on 48,2 protsenti ehk ligi pool börsi aktsiate koguväärtusest, vahendas Soome rahvusringhääling YLE väärtpaberikeskuse Euroclear Finland tehtud statistikat. Vahe väärtpaberite koguarvu ja koguväärtuse protsentide vahel tuleneb YLE teatel sellest, et esitajakontodel on rohkem suurema väärtusega väärtpabereid kui tavaliste investorite käes.
Soome seaduste kohaselt võib esindajakonto kaudu väärtpabereid hoida vaid välismaine investor. Samas on juba mitu aastat kestnud vaidlus selle üle, kas lubada ka soomlastel oma väärtpabereid esitajakontode kaudu hallata. Oponentide hinnangul lisaks see varimajandust ja insider tradingu riski.
Soome investoreid ühendava organisatsiooni Osakesäästäjien Keskusliitto esimees Timo Rothovius ütles YLE-le, et esitajakontode omanike peidusolemine sobib börsi kui avaliku kauplemiskoha ideega halvasti.
«Börsi põhimõte läheb kindlasti hägusemaks. See on juba praegu hägune kui peaaegu pooled omanikest on peidus. On vägagi küsitav, kuidas see avalikkuse põhimõte enam teostub,» rääkis Rothovius.
Rothoviuse sõnul seab osa omanikuinfo peidusolek investorid ebavõrdsesse olukorda. «Börsi efektiivsus väheneb kui osa omanikke saab vähem teavet kui teine osa. Põhimõtteliselt peaks börsi alusidee olema see, et kõigil investoritel on ühepalju infot. Seepärast on meil ka väga ranged reeglid insiderite kohta,» ütles ta.
Helsingi börsi koguväärtusest 180,6 miljardist eurost kuulub esitajakontodele 86,9 miljardit. Esitajakontode omandused on väärtuselt suurimad Nokias (84,8 protsenti aktsiatest), UPM Kymmenes (64,8 protsenti), Sampos (58,7 protsenti), Stora Ensos (49,9 protsenti) ja Kones (18,7 protsenti).