/nginx/o/2016/05/11/5368041t1hf9f8.jpg)
Olgu põlengu põhjustajaks lühis või kellegi kuri käsi, kui auto on maha põlenud, siis hüvitist saavad vaid kaskokindlustuse omanikud.
Mitte iga maha põlenud auto omanik ei saa hüvitist (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aastas on sõiduki põlenguga seotud kaskojuhtumeid keskeltläbi 100, enamasti juhtub sedalaadi õnnetusi parklates või tänava ääres seisva autoga,» rääkis Jaanika Käärst Eesti liikluskindlustusfondist.
Peamiselt saab põleng alguse tehnilisest rikkest elektrisüsteemis, kuid keskmiselt iga kolmas juhtum on süütamine. 30% juhtumitest on seotud vedukautodega. «Milliste ning mis aasta sõiduautodega rohkem põlenguid toimub, on raske öelda, sest ühtset mustrit välja ei joonistu,» rääkis Käärst.
Tasub teada
Kui parkiv auto süttib, peaks helistama hädaabinumbril 112.
Kui auto süttib sõidu ajal, peab parkima enda ja teiste jaoks võimalikult turvaliselt ja helistama siis hädaabinumbril.
Iseseisval kustutiga kustutamisel, peab kindlasti arvestama enda ja teiste turvalisusega.
Mida kiiremini päästjad kohale jõuavad, seda suurem on tõenäosus, et auto saab ka päästa.
Tules hävinud auto kahju hüvitatakse kaskokindlustusega juhul, kui see oli sõlmitud. «Kui aga süttinud sõidukil oli vaid kohustuslik liikluskindlustus, jääb kahju enamasti kannatanu enda kanda ja kui kahju tekitaja on teada (nt süütamine), siis võib kahju hüvitamist nõuda temalt,» selgitas Käärst.