Kaupade ja teenuste hinnad kerkisid detsembris aastatagusega võrreldes kahe aasta kiireimas tempos, kuid palkade tõusu analüütikud ei prognoosi.
Hinnad tõusid viimase kahe aasta kiireimas tempos
Detsembris oli elu 5,7 protsendi võrra kallim kui aasta tagasi. Kõige rohkem kasvasid aastaga mootorikütuste ja toiduainete hinnad, vastavalt 15 ja 12,5 protsenti. Aastane hinnatõus oli mullu kolm protsenti.
SEB ökonomisti Hardo Pajula sõnul on maailmaturu hinnatõusus süüdi USA keskpangast välja lastud dollarid, mis maailmas endale tootlikkust otsivad ja on tärkavatel turgudel toiduainete hindu kergitanud 6–8 protsenti. Arengufondi majandusteadlane Heido Vitsur näeb toiduainete hinna tõusu taga kasvavat nõudlust Hiinas.
Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi juhataja Andres Arrak süüdistab hinnatõusus aga vähest konkurentsi kaupmeeste vahel. Kütuse hinna tõusu taga on analüütikute hinnangul nii toornafta kallinemine, kasvanud nõudlus maailmas kui ka muutused maksumäärades.
«Hinnatõusu osas peame olema nõus Statoiliga, et aktsiiside tõstmine, käibemaksu erisuste kaotamine ja käibemaksu tõstmine andsid oma panuse kütuste hinna tõusu,» nentis Vitsur. «2011. aasta hinnatõus võib olla väiksem, kuna kodumaised hinnatõusu tegurid on oma mõju avaldanud ning sel aastal sõltub kaupade kallinemine Eestis ennekõike maailmaturul toimuvast,» lisas ta.
Seevastu Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on tänavuseks oodata mullusest veel suuremat, pea neljaprotsendilist hinnatõusu.
Arraku sõnul on Eestis reaalselt 100 000 töötut. «See tähendab, et iga seitsmes tööturul olija on rakenduseta,» ütles ta. «Buumi ajal kasvasid palgad 14–15 protsenti aastas ning seda inflatsiooni arvestamata. Seega on palkadel veel üsna suur varu olemas.»
Lauri sõnul on aasta alguses oodata väikest hinnalangust, kuna kallimate hindade ja rahavahetuse tõttu on inimesed poes käies eriti ettevaatlikud.