Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti Posti juht: tänane postivõrk on ajale jalgu jäänud (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti Posti juhatuse esimehe sõnul muudab e-kaubandus postifirma ärimudelit. Seetõttu ei tule arvatavasti üllatusena, et oluline osa ettevõtte investeeringutest läheb pakiautomaatide võrgustiku arendamisse ja laiendamisse.
Eesti Posti juhatuse esimehe sõnul muudab e-kaubandus postifirma ärimudelit. Seetõttu ei tule arvatavasti üllatusena, et oluline osa ettevõtte investeeringutest läheb pakiautomaatide võrgustiku arendamisse ja laiendamisse. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti postivõrk ja teenuse hinnastamine korraldatakse tundmatuseni ümber, selgub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uue postiseaduse eelnõust. Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas täpsustab, et postkontoreid ei suleta, vaid korraldatakse ümber, tulevik aga on pakiautomaatide päralt, mis kahjumis postiteenust juba praegu üleval peavad.

- Eestis on 323 postiasutust (postikontorit ja postipunkti). Mida postivõrgu ümberkorraldamine täpsemalt tähendab?

Seaduses pole ka praegu öeldud, palju postiasutusi olema peab. See number on lähtunud elanike arvust. Eesti Postile antud UPT tegevusloas on öeldud, et miinimum on 320. Kolm on isegi üle.

Seadus nimetab maa- ja linnaomavalitsused ning elanike arvu – maal peab iga 2500 ja linnas iga 20 000 elaniku kohta olema üks postiteenust osutav koht. Uue eelnõu järgi peab üks postkontor olema omavalitsuses, kus elab rohkem kui 5000 elanikku.

Tagasi üles