Skip to footer
Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Õpilasfirmade ideed ei jää alla pärisettevõtete omadele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpilasfirma Cheeset meeskond koosseisus: Kristiina Kõrbe (vasakult), Raimond Vink ja Kätlin Rest.

Täna valitakse Tartus juba 21. korda Eesti parimat õpilasfirmat. Finaali on jõudnud 20 ettevõtlike noorte firmat. Seda, et koolinoorte huvi ettevõtluse vastu järjest kasvab, näitab ka tänavune õpilasfirmade konkurss, millest võttis osa veerandi võrra rohkem meeskondi kui mullu – nimelt 297.

«Õpilasfirma on aidanud meil mõista, mis tegelikult ärimaailmas toimub,» rääkisid Võru gümnaasiumi õpilased Kätlin Rest, Kristiina Kõrbe ja Raimond Vink, kelle firma Cheeset toodab komplekti, millega kodus ise juustu valmistada. «Samuti sooviksime edaspidi panustada mitte ainult toodete müügile, vaid ka teenuse osutamisele. Usume, et need askeldused, mis siiani tehtud, on alles stardijoon. Päris maraton alles algab,» möönis Kätlin Rest.

Õpilasfirma eestvedajad võtsid enda sõnul sellest kogemusest kaasa oskuse aega planeerida ja ettearvamatute küsimustega toime tulla. «Teoorias oleks pea võimatu treenida esinemisjulgust ja -oskusi,» tõdesid nad. Kuigi noored tulevad majanduskallakuga klassist ja neil olid mõned eelteadmised olemas, mõistsid nad, et majanduse tundmine ei garanteeri ettevõtluses edu.

«Ma ei pea end ärimaailma seisukohalt enam õppuriks, vaid ettevõtjaks, kes suudab oma firma luua,» rääkis Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilasfirma Magusad Küsimused üks eestvedajatest Mart Vainu. Firma valmistab šokolaadist mälumängu Eesti-teemal, mille idee sündis mullu suvel Väikese Tomi jäätist süües, kus jäätisepulgal on erinevaid küsimusi.

Tema meeskonnakaaslase Hendrik Pugari sõnul ei osanud ta aimata, et firma loomine võiks nii raske olla. «Kui üks probleem sai lahendatud, tekkis teine juurde, ja nii iga kord. Kuid ma ei vaadanud neid probleeme kunagi kui halbu asju. Minu jaoks oli see võimalus arendada iseennast ja meie firmat,» kirjeldas ta.

Tartu kutsehariduskeskuse õpilasfirma Clotz valmistab puidust lipse. «Oleme õppinud, kuidas pakkuda erinevatele inimestele toodet sellisel viisil, et neil tekiks selle vastu huvi ning nad sooviksid seda soetada,» tõdes firma üks eestvedajatest Jane Juus. «Hetkel on väljaarendamisel kaks uuenenud disainiga kikilipsu mudelit ning ka pikad lipsud, mille soovime klientideni tuua juba osaühinguna,» sõnas Jane Juus.

Junior Achievement Eesti õpilasfirma programmi juhi Maria Abeli sõnul kindlat trendi õpilasfirmade seas pole ja tooteid on seinast seina. Viimasel viiel aastal on populaarne olnud toidukaupade valmistamine. Õpilasfirmade seas on levinud ka taaskasutus – sageli valmistatakse tooteid pärisettevõtete jääkidest ja antakse prügile uus elu.

Viimasel ajal on lisandunud ka IT-lahendusi, kuid õpilasfirmade ühe aasta pikkune tegutsemisaeg jääb keerukamate lahenduste arengu jaoks lühikeseks. Samas õpilasfirmad tähtsustavad sotsiaalset aspekti kas taaskasutusega või toetavad endale südamelähedast valdkonda või abivajajaid.

«Võin julgelt öelda, et õpilasfirmade ideed ei jää sugugi alla nn pärisfirmadele. Õpilasfirmade tase ja toodete-teenuste kvaliteet on tõusnud väga kõrgele,» tõdes Abel.

«Ettevõtlikkuse õpetamisega tuleks alustada võimalikult vara ning ei tohiks laste loomupärast algatusvõimet ja tegutsemisindu alla suruda. Ettevõtlikkust saab õpetada ainult läbi tegevuse – mängides, arutledes, praktilisi ülesandeid lahendades. Kindlasti annab juurde ka eeskujude toomine klassitundi ja õppekäigud.» Tema sõnul ei ole aga mingit kasu sellest, kui põhikoolis või gümnaasiumis õpetataks noortele äriplaani üksnes teoreetiliselt.

Muuhulgas tõi ta välja mõnevõrra üllatava asjaolu, et elanike arvu kohta on kõige rohkem õpilasfirmasid Võrumaal. Elanike suhtarvu kohta on head tulemused ka Pärnu- ja Põlvamaal.

Kommentaarid
Tagasi üles