Euro peatehnik

Tea Varrak Foto: A.Peegel

Rahandusministeeriumi kantsleril Tea Varrakul (50) jäi rahavääringu uuendamise plaan täitmata ühes tähtsas punktis – kavandatud 65 protsenti rahva toetust eurole üleminekuks ei tulnud. Muus osas on aga rahavahetus sujunud isegi ootamatult ladusalt, see on kindlasti ka Varraku teene.

Kui rahandusminister Jürgen Ligi on eurole üleminekul olnud see maskott, kellega saab seostada uue raha eelduseks olnud poliitikaid, siis ministeeriumi kantsler Varrak on juhtinud kogu praktilist poolt, olles ka vastava asjatundjate komisjoni esimees.

Möödunud suvel, kui aega ettevalmistusteks oli jäänud pool aastat, tundus kõik ülimalt napp. Enne Eestit eurole üle läinud Slovakkia peamine projektijuht Igor Barát hoiatas, et asjad võtavad enamasti rohkem aega kui kavandatud.

Eelkõige oli küsimus IT-süsteemides, mida lisaks ümbertegemisele tuli testida, kasutajaid koolitada jne. Mitme olulise riigisüsteemi valmisoleku tähtaeg oli juba edasi lükatud novembrisse. Vajalike riigihangete korraldamine algas üle kivide-kändude.

«Mina koordineerin, kõik on vägagi kontrolli all, süsteem toimib,» hajutas Varrak aga õhku kerkinud kahtlusi. Selles võis leida veidi ülearust enesekindlust, ent praeguseks on elu näidanud, et põhilises oli kantsleril õigus. Suuremaid prohmakaid pole Eestis euroga olnud.

Esimese euronädala lõpuks on selge, et kogu üleminek on sujunud pehmelt ja suuremate tagasilöökideta. Eurodest pole kusagil Eestis ilma jäädud, isegi hoolimata karmidest ilmaoludest. Paari päeva eest maksis riik eurodes välja esimesed pensionid.

Eestile oli muidugi tugevalt abiks, et kogu eurole ülemineku tegevuskava on eelnevalt välja mõeldud ja läbi katsetatud mitmes teises riigis ning enamiku põhipunkte sai lihtsalt lõigata ja kleepida. Nii kalkulaatorid, müntide stardipaketid, ausa hinnastamise lepe kui paljud muud elemendid on toiminud samal viisil Sloveenias, Maltal, Küprosel ja mujal.

Kui kõige suuremaks jamaks rahavahetusel jääbki tõesti see, et mingi tühine osa Eestisse jõudnud Hiina eurokalkulaatoritest ei võtnud pilti ette või näitas numbreid valesti, siis peab ülemineku korraldajaid igatahes tunnustama.

Mis puutub aga rahva toetusse, siis see sõltub nagunii palju väljaspool Eestit euroga toimuvast, ning Slovakkia näitel on ka võimalik, et toetus kasvab veel pärast uue raha kasutuselevõtmist.
Varrak läks rahandusministeeriumisse 2005. aastal toona Rahvaliitu kuulunud Aivar Sõerdi abiministrina. Kantsleriks sai ta siis, kui eelmise kantsleri Aare Järvani ametiaeg lõppes ja Sõerd eelistas juhtimisse tuua «uusi lähenemissuundi».

Varraku juhtimisstiili peetakse üpris autoritaarseks, ilmselt vähesed alluvad on tema suhtes neutraalsel seisukohal. Samas on ta üks vähestest naistippjuhtidest Eesti riigiametis, kes eriti masuajal on osalenud väga raskete valikute langetamises.

Veel paar aastat tagasi hoidis Varrak end avalikkuses pigem varju ja suhtles meediaga vähe. Europrojekt on ta aga tuntuks teinud. Hetkel pole avalikult veel teada, kas parteitu Varrak jätkab kantslerina – tema senine ametiaeg lõpeb jaanuaris – või kasutab kogunenud tuntust ära ka näiteks valimistel osalemiseks.