/nginx/o/2016/05/09/5359707t1h2f55.jpg)
Maaeluministeeriumis kogunetud ümarlaual leiti, et Eesti võiks toetada glüfosaadi mittepõllumajandusliku ja mitteprofessionaalse kasutuse piiramist.
Maaeluministeeriumis kogunetud ümarlaual leiti, et Eesti võiks toetada glüfosaadi mittepõllumajandusliku ja mitteprofessionaalse kasutuse piiramist.
Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai selgitas, et mittepõllumajandusliku kasutamise all mõeldakse ennekõike avalikes parkides, mänguväljakutel, tee- ja raudteehoolduses tehtavaid taimekaitsetöid, mitteprofessionaalse kasutuse puhul kasutamist koduaedades, vahendab Hiiu Leht.
Roundupil on leitud otsene seos glüfosaatide kasutamises ning verevähki ja munandivähki haigestumise sagenemises, kilpnäärme kasvajate tekkes, teatud lümfisüsteemi kasvajate sagenemises, pankrease ja maksavähi tekkes, silmakae tekkes ning läätsekahjustustes, rinnavähi rakkude kiirenenud jagunemises.
Mulla ja vee kaudu imendub glüfosaat taimedesse ja sealt toiduainetesse ja seega võib see loomsetes produktides püsida kaks aastat. Põllud on pärast Roundupiga töötlemist küll umbrohuvabad, kuid tarbija saab pestitsiididega saastatud toidu.
Glüfosaat ei lagune looma organismis ja satub inimese toidulauale liha, piima ja munadega, ühtlasi koguneb ka nisuteradesse ega lagune saia ja leiva küpsetamisel.
Refereeritud artiklit saab lugeda Hiiu Lehest.