/nginx/o/2016/05/03/5334755t1hdab0.jpg)
Madalad energiahinnad on pannud energiatööstuse kasumid kukkuma sellal, kui nad ägavad suure laenukoorma all.
Energeetikatootjad ägavad laenukoorma all (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii energeetikasektoris kui põlavkiviõlitootjate käive ja kasum on viimasel paaril aastal vähenenud rohkem kui ettevõtlussektoris tervikuna. Sealjuures olid 2015. aasta teisel poolel põlevkiviõlitootjad kahjumis, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar panga blogis.
Energeetikaettevõtted on teinud pärast majanduskriisi palju investeeringuid. «Nende rahastamiseks on nad kasutanud suuresti laene ja võlakirjade emiteerimist.
«Selle tulemusel on nende võlakohustused kriisieelse ajaga võrreldes kahekordistunud ja ulatusid 2015. aasta lõpus üle 2,5 miljardi euro. Seetõttu on märgatavalt suurenenud ka sektori finantsvõimendus ja võlakoormus,» kirjutas Raudsaar.
Üle poole võlakohustustest moodustavad välismaalt võetud laenud ja emiteeritud võlakirjad. Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude jääk oli 2015. aasta lõpus ligikaudu 370 miljonit eurot.
Põlevkiviõlitootjate võlakohustused ja finantsvõimendus pole pärast majanduskriisi nii palju suurenenud ning võlakohustused ulatusid 2014. aasta lõpus ligikaudu 200 miljoni euroni.
«Samas pärineb võrreldes energeetikasektoriga suhteliselt suurem osa võlakohustustest Eestist tegutsevatest pankadest. Kokku ulatuvad pankade positsioonid energeetikasektori ja põlevkiviõlitootjate suhtes ligikaudu nelja protsendini laenuportfellist,» leidis ökonomist Vaatamata kõrgele finantsvõimenduse määrale ja halvenenud majandustulemustele on energeetikaettevõtete ja põlevkiviõlitootjate maksekäitumine püsinud suhteliselt hea ning võetud kohustusi on valdavalt suudetud täita nii äripartnerite, riigi kui ka pankade ees.
«Valitsus otsustas aprillis ajutiselt alandada põlevkivisektoriga seonduvaid ressursitasusid, mis peaks ettevõtete majanduslikku seisu mõningal määral toetama. Edasine maksevõime sõltub enim sellest, kui kaua püsivad energiahinnad madalad,» tõdes ta.
Pankade antud laenu nendesse sektoritesse pole väga suured ja on eri pankade vahel suhteliselt hästi hajutatud. Muude kodumaiste võlakohustuste suhteliselt suur osakaal tähendab, et energiasektori makseprobleemid mõjutaksid otseselt ka teiste sektorite varasid.