/nginx/o/2016/05/09/5359115t1hb134.jpg)
Euroopa komisjon on algatanud 27 liikmesriigi suhtes rikkumismenetlused seoses internetivõrkude rajamisega.
Euroopa Komisjon algatas 27 liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Menetlus algatati, kuna sisuliselt mitte ükski Euroopa Liidu riik ei ole võtnud tähtajaks 1. jaanuariks 2016 üle direktiivi, mis võimaldaks kulude jagamiseks internetiside võrkude ehitamist koos teiste võrkudega.
«Näiteks kui gaasivõrgu või tee-ehitaja hakkab tulevikus ehitama oma võrku, siis on tal kohustus suhelda ja teha koostööd telekomi võrgu rajamiseks,» selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Eesti valitsusse peaks sellist võrkude koosrajamist võimaldava ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu jõudma 19 mail.
«Rikkumismenetlus tõepoolest käib. Komisjon on saatnud Eestile antud teemal 23. märtsil märgukirja millele on aega vastata kaks kuud,» ütles Euroopa komisjoni Eesti esinduse pressiesindaja Andeas Sepp Postimehele.
Eesti interneti baasvõrgu lõplikus mahus valmimiseks aastal 2020 on planeeritud investeerida üle 80 miljoni euro, millest veidi alla 70 miljonit on Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Hetkeseisuga on riik baasvõrku investeerinud 35 miljonit eurot Euroopa Liidu raha.
Muu seas kannab rikkumismenetluse aluseks olev direktiiv mõtet, et baasvõrgu omanikud peaksid internetifirmadelt küsima õiglaseid rendihindasid, et neil oleks võimalus tagasi teenida lõppklientideni interneti viimisel tehtud kulutused. Eestis on selliseks võrguomanikuks Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus ELASA - sideoperaatorite endi loodud asutus, mis on ühtlasi võitnud kõik interneti põhivõrgu rajamise hanked.