/nginx/o/2016/05/07/5353883t1he4e1.jpg)
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) soovitab valitsusel välistööjõudu riiki lubades edaspidigi konservatiivset kurssi hoida, säilitades koos mõistliku piirarvuga ka palgapiirangud – ametiühingutele kooskõlastamiseks saadetud välismaalaste seaduse muudatused jätavad need sätted aga muutmata.
EAKLi esimehe Peep Petersoni sõnul on Eestil veel ruumi täistööhõiveni. «Kui oleme oma kaasamata tööjõu suutnud ümber õpetada ja tööle rakendada, saame alati muutmisküsimuse juurde tagasi pöörduda,» edastas EAKL Petersoni sõnu BNS-ile.
Ametiühingud on rahul muudatustega, mis lihtsustavad Eestisse õppimaasumist ja tööleasumist iduettevõtetes. Nende hinnangul on muudatused hästi tasakaalus ja aitavad kaasa nii majanduskasvule kui ka targa töö juurutamisele Eestis. Kompromissina tööandjate ettepanekule pakuvad ametiühingud võimalust teha seadusest erisusi sektoritaseme palgalepetega. EAKLi palgasekretäri Kaja Toomsalu sõnul võiks kaaluda ka derogatsiooni ehk seadusest erinevate kokkulepete võimalust, mis lisaks töötingimuste kokkulepetele paindlikkust.
«Parim viis meie töötajaid ja tööandjaid kaitsta, on laiendatud sektori ja tegevuspõhised palgakokkulepped,» selgitas Toomsalu, kelle sõnul võiks seaduses olla keskmise palga nõue koos võimalusega leppida sellest erinevas määras kokku sektori või tegevusala kollektiivlepingutes.
Kollektiivlepingute rolli ja regulatsiooni uurinud Kadi Pärnits leidis, et taoline kollektiivlepingu derogatiivne roll oleks Eestis uuenduslik. «Pidades silmas seni üldiselt kehtinud doktriini, et kollektiivlepingutega saab kokku leppida vaid töötajatele seadusest soodsamad tingimused. Antud derogatsioonide lubamise sisuliseks põhjenduseks on majanduse tsüklilisus ja tööelu süvenev mitmekülgsus, mille käigus on isegi seaduses fikseeritud miinimumtagatisi kõigil tegevusvaldkondadel ühetaoliselt keeruline reguleerida,» rääkis Pärnits.
Ametiühingud ei poolda tööandjate ettepanekut kehtestada välistööjõu värbamisel kohustuslikuks miinimumpalgaks valdkonna keskmine töötasu, sest see süvendab praeguste töötajate jaoks kehtivat palgatasemete ebavõrdsust.
EAKL on ametiühingute keskne organisatsioon, mille lõid Eesti töötajad. Ametiühingud tutvustavad töötajatele nende seaduslikke õigusi, esindavad töötajate huve ja kaitsevad nende õigusi suhetes tööandjaga. Ametiühingute keskliitu kuulub 19 alaliitu, mis ühendavad riigi- ja omavalitsusasutuste töötajaid, haritlasi, tervishoiutöötajaid, transporditöötajaid, tööstustöötajaid ning teenindussektoris töötajaid. Ühingute tegevust reguleerib ametiühingute seadus.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)