IMF käskis euroalal käivitada Kreeka võlakõnelused (5)

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IMFi juht Christine Lagarde naeratab lahkudes euroala liidrite koosolekult Brüsselis 2015. aasta 13. juulil.
IMFi juht Christine Lagarde naeratab lahkudes euroala liidrite koosolekult Brüsselis 2015. aasta 13. juulil. Foto: Geert Vanden Wijngaert/AP

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on käskinud euroala rahandusministritel alustada viivitamatult läbirääkimistega Kreeka laenukoorma leevendamise üle, vaatamata Saksamaa vastuseisule. Esmaspäevaks plaanitud eurogrupi erakorralise koosoleku hoolikalt ettevalmistatud päevakord on käesolevaga pea peale pööratud.

Neljapäeva õhtul laekus euroala riikide 19 rahandusministrile kiri IMFi juhilt Christine Laragde’ilt, mille koopia sai oma valdusse ka Financial Times. Lagarde selgitab läkituses, et juba kuu aega väldanud arutelud Ateenalt nõutavate täiendavate eelarvekärbete osas on muutunud mõttetuks ning võlaleevendus tuleb jalamaid jutuks võtta, sest vastasel juhul riskitakse IMFi väljumisega programmist.

«Me usume, et spetsiifilisi meetmeid, võlgade restruktureerimist ja finantseerimist tuleb nüüd arutada samaaegselt,» kirjutas Lagarde. «Et me võiksime toetada Kreekat uue IMFi korraldusega, on oluline, et finantseeringud ja võlaleevendus Kreeka Euroopa partnerite poolt põhineksid eelarve-eesmärkidel, mis on realistlikud, kuna neid toetavad usutavad meetmed nende saavutamiseks.»

Kreekas on IMFi kritiseeritud liigse kasinuse nõudmise eest ning järgmise abiraha ülekande takistamise eest. Lagarde ütleb aga oma kirjas selge sõnaga, et IMF tahab vähem kasinust ning et mullu Euroopa Liidu ja Ateena vahel kokkulepitud esmane ülejääk 3,5 protsenti SKTst aastaks 2018 on ebarealistlik ning seda tuleb drastiliselt langetada.

Esmane ülejääk on riigi eelarveülejääk laenumakseid arvestamata.

Esmaspäevane eurogrupi koosolek pidi tegelikult toimuma juba eelmisel nädalal, kuid kõnelused kiilusid kinni. Plaan oli esmaspäeval iga hinna eest kokkuleppele jõuda, sest muidu tuleb brittide Brexiti referendum (23. juunil) peale ja olukord läheb liiga pingeliseks.

Juulis tuleb Ateenal teha võlamakse summas 3,5 miljardit eurot. Selleks on neil vaja uue kolmanda abipaketi järgmist, järjekorrast teist väljamakset.

Euroametnikud on teinud Ateena ametnikele selgeks, et Brexiti kampaania ajal tormilised Kreeka läbirääkimised jätkuda ei tohi – kui maikuus diili ei tule, arutatakse asja edasi alles siis, kui potentsiaalse Kreeka maksekatkestuseni jääb vaid paar nädalat.

Just sellised viimase minuti kõnelused räsisid mullu Kreeka majandust ning kõigutasid kõvasti kohta eurotsoonis.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles