Miks lumerohke talv palju elektririkkeid toob?

Elektrimontööridele annavad pärast tormi kõige rohkem tööd marutuules või lume raskuse all katkenud õhuliinid. Foto: Liis Treimann

Detsembrikuu rekordilised lumekogused ja tormid on armutult paljastanud peamiselt õhuliinidest koosneva elektrivõrgu probleemid. Et lumi suudab võrgule nõnda palju kahju tekitada, üllatas paljusid eestimaalasi, kirjutab Eesti Energia Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere ettevõtte blogis.

Looduslikke vaenlasi on õhuliinidel talviti kolm: tuisk, lumi ja jäide. Eestimaa talved hõlmavad neid kõiki ning seega tähendab pikk ja lumerohke talv paratamatult ka elektrikatkestuste sagenemist. Möödunud detsembri ja suhteliselt lumetu 2007. aasta detsembrikuu võrdlus näitab, et suur lumi tõstab rikete arvu elektri jaotusvõrgus kaks ja kohati isegi kuni kolm korda. Ühtlasi pikeneb ligi neli korda rikete parandamise aeg.

Looduslik vaenlane number 1 – tuisutuul

Faktitäpsuse huvides olgu öeldud, et ainuüksi tugev tuul põhjustab õhuliinidele tõsisemaid kahjustusi alles siis, kui selle kiirus tõuseb üle 25 meetri sekundis ning ka siis ei katke liinid õhu kiire liikumise tulemusel. Rikkeid põhjustavad sel juhul enamasti tuule jõul murduvad või ümber kukkuvad liinipostid. 

Ent ka alla 25 meetri sekundis puhuv tuul toob kaasa rikkeid õhuliinidel. Ligi pool Eesti pindalast katavad metsad ja ka üle 35 protsendi õhuliinidest läbib metsi. Pikalt puhuva tuulega murduvad metsades esmalt mädanikega või muul moel kahjustatud puud, väga tugeva tormi jõule ei pea aga vastu ka täiesti elujõuline mets. Seetõttu ongi metsaliinidel kõige sagedamini rikete põhjuseks liinidele murdunud puud või oksad.

Töökindluse hoidmiseks puhastab Jaotusvõrk igal aastal võsast, liinidele liiga lähedale ulatuvatest puudest ja okstest tuhaneid kilomeetreid metsakoridore. Kui aga sooviksime laienda koridore selliselt, et ükski puu liinini ei ulatuks, peaksime tänaste kaitsetsoonide ulatust mõlemale poole liini telge suurendama pea 25 meetrini. See tähendaks umbes Hiiumaa-suuruse metsa maha raiumist. Ühtlasi see on kallis ja aeganõudev protsess ning selle tulemus ei ole püsiv. Õnneks on meil olemas parem ja püsivamat tulemust andev alternatiiv – maakaabel.

Looduslik vaenlane number 2 – lumesadu

Lumi on salakaval, sest tegelik kahju elektrivõrgule avaneb pikema aja jooksul. Lume jõudu said tunda paljud eestimaalased, kõik Jaotusvõrgu ja partnerite rikkebrigaadid ning meile appi tulnud koostööpartnerid-eraisikud nii lumetormi Monika kui ka sellele järgnenud nädalavahetusel. 

Monika viis elektrivarustuse 11 000 majapidamisest, kuid sellele järgnenud neljal päeval lisandus neile veel pea 60 000. Väga suur osa neist voolukatkestustest toimus seejuures pärast nädalavahetust, mil sajupilved olid Eesti piiri ületanud. Miks nii? Selgitus on lihtne. Esimestel saju päevadel peavad puud ja oksad lume raskusele vastu, kuid aja möödudes vajuvad need tasapisi ning lõpuks jääb vaid kaks võimalust – kas kukub lumi või puu.

Palju ebamugavust valmistab lumi ka seetõttu, et suurtes kogustes tähendab see tavapärasest hulga pikemat katkestuste kestust. Rikkekohani jõudmist võivad raskendada kinnituisanud kõrval- ja metsateed ning ka metsakoridoride läbimine on paksu lume tõttu aeganõudev protsess. Ehkki rikkeid parandatakse ööpäevaringselt, on rikkekohtade leidmine öösiti raskendatud ja elektrikutele ohtlikum. Kõige selle tulemusel võib üksikutes majapidamistes elektrivarustuse taastamine viibida päevi, harvadel juhtudel isegi kuni nädal. 

Looduslik vaenlane number 3 – jäide

Jäide tekib õhuliinidele ja puudele, kui temperatuur kõigub pikalt nulli piiril. Eelmisel aastal avastasime rikkekohti otsides metsaliinidelt isegi kuni 30 sentimeetri jämedusi jäite ja lumega kaetud liine. Mida rohkem jäidet liinile koguneb, seda raskemaks liin muutub ja seda rohkem see vajub. Raskuse all võivad puruneda nii liinipostid kui ka elektriliin ise.

Õhuliinidele tekib jäide ka jäise vihma puhul. Lähimad riigid, kus hiljuti jäävihm ulatuslikke voolukatkestusi tekitas on Läti ja Venemaa. Jäävihm lõhub õhuliine sarnaselt jäitele.

Ühtlasi murrab jäide puid ja oksi. Esmalt muudab sula puule kogunenud lume märjaks ja kordades raskemaks. Miinuskraad külmutab seejärel märja lume puu külge kinni ning jää hakkab oksa ja lõpuks kogu puud aeglaselt maapinna poole vedama.

Jäite ennetamisel ei ole maakaabelliinidest paremat lahendust. Jaotusvõrgu ja meie partnerite brigaadid küll kõrvaldavad rikete likvideerimise käigus juhtmetelt ning ka vajunud puudelt jäite ja lume, ent õhuliine on Jaotusvõrgul Eestis kokku ligi 50 000 kilomeetrit. Seda on rohkem kui Maal ümbermõõtu.