SEB nädalakommentaar: esimene kvartal ei sisenda optimismi

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor Foto: Jaanus Lensment

Aasta esimesed kolm kuud ei ole tööstustoodangus oodatud kasvu toonud, mis mõjutab negatiivselt ka peagi avaldatavat esimese kvartali majanduskasvu numbrit. Liigseks pessimismiks ei ole siiski veel põhjust, sest tööstusettevõtete kindlustunne on paranenud.

Nädala eest avaldatud andmed märtsi tööstustoodangu kohta, võimaldavad esimese kvartali kokku võtta. Kahjuks ei ole tulemused rõõmustavad ja jätkunud on eelmise aasta maist kestev negatiivne trend. Tööstusettevõtete toomismaht vähenes kõigil kolmel kuul, mille kohta andmed avaldatud. Kokku kahanes tööstustoodang aastases võrdluses kaks protsenti.

Kui varasemalt on tööstustoodangu tihti miinusesse viinud energiatootmine ja mäetööstus, siis esimese kvartali kokkuvõttes oli protsendi võrra varasemast väiksem ka töötleva tööstuse toodang.

Joonis 1. Tööstustoodangu kasv protsentuaalselt 2016. I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga, suurema tootmismahuga sektorid. Foto: SEB

Suurtest tegevusaladest mõjutas tööstustoodangut languse suunas kõige enam elektroonika. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes elektroonikatööstuse toodang esimeses kvartalis 15 protsenti. Valdavalt tuleb tegevusala toodang ühest ainsast ettevõttest, kes omakorda kogu kauba ekspordib.

Telekommunikatsiooniseadmete tootjate jaoks ei ole turukonjunktuur hetkel just üleliia soodne. Arenenud riikides pidurdab müüki aeglane majanduskasv, mitmed arenevad riigid on toorainehindade languse tõttu sattunud aga tõsisesse kriisi, mis investeeringuid ei soosi.

Maailma­majanduse suured trendid on äärmiselt negatiivselt mõjunud ka kodumaisele mäetööstusele, mille 30-protsendiline langus oli teine peamine põhjus, miks tööstustoodang kahanes. Esimese kvartali tulemust kõigutas oluliselt tegevusala, millest just sageli juttu ei ole – masinate ja seadmete remont. Selle haru puhul võib suure languse põhjuseid otsida tõenäoliselt laevaremondi alalt.

Ehk kõige murettekitavam on aga metalltoodete toomise kuue protsendi suurune vähenemine esimeses kvartalis. 2015. aasta esimeses pooles väga häid tulemusi näidanud tööstusharu õnn pöördus sügisest ja on jätkanud järjepidevalt kahanemist.

Murettekitav on tootmisharu langus seetõttu, et arvestades töötajate ja ettevõtete arvu ning panust SKP-sse, on tegemist ühe Eesti kõige olulisema tööstusharuga. 2015. aastal töötas sellel alal üle 16 000 inimese, enam oli inimesi hõivatud vaid puidutöötlemise alal. Kui metallitööstus peaks sattuma laiaulatuslikumatesse raskustesse, siis võib see tööturul ja majanduses kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.

Positiivse poole pealt tuleb märkida, et enamus töötleva tööstuse tegevusaladest suutis esimeses kvartalis oma mahtusid kasvatada. Jätkus puidu- ja mööblitööstuse edu, kus toodang vastavalt kuus protsenti ning seitse protsenti suurenes, olulistest tegevusaladest kasvas seitse protsenti elektriseadmete tootmine ning samavõrra muude masinate ja seadmete tootmine. Hästi läks veel näiteks ka haagisetootjatel ja tekstiilitööstusel.

Kuigi tööstuse esimese kvartali tulemused on kahtlemata murettekitavad, siis liigseks pessimismiks ei ole veel põhjust. Eelmise aasta kolm esimest kuud olid tööstuse parimad ja miinusesse langes toodangumaht alles mais, mis tähendab sellel aastal kõrgemat võrdlusbaasi just aasta alguses. Lisaks on tööstusettevõtete küsitlused näidanud kindlustunde paranemist, mis loodetavasti peegeldub edaspidi ka rahaliselt mõõdetavates numbrites.

Jaemüügi kasv jätkub

Kuigi märtsis jaekaubanduse hinnamuutusega korrigeeritud müügimahu kasv varasemate kuudega võrreldes aeglustus, siis esimese kvartali kokkuvõttes ei ole sisetarbimise kasv raugenud. Kui märtsis suurenes kaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks koos automüügiga  vaid kaks protsenti, siis jaanuaris-veebruaris küündis kasv üheksa protsendini.

Märtsi müügikasvu numbrit mõjutas eelmise aasta suhteliselt kõrge baastase, kuid ka eelmise aastaga samale tasemele jäänud automüük. Maksuameti andmed näitavad palgakasvu jätkumist, mis inimeste tarbimisvõimalusi avardab.

Lisaks oli Eesti majandus I kvartalis 0,4-protsendilises deflatsioonis, seejuures vähenes eluasemekulude hind kolm protsenti ja transpordikulude maksumus koguni viis protsenti. Aasta teises pooles peaks tarbimise kasv eelmise aastaga võrreldes küll veidi väiksem olema, sest oodata on inflatsiooni taastumist ja tööjõukulude tõusu aeglustumist.

Läti ja Leedu avaldasid esimese kvartali majanduskasvu

Kui Eestis avaldatakse 2016. aasta I kvartali majanduskasvu esialgne hinnang alles 12. mail, siis Lätis ja Leedus on SKP number juba kokku arvutatud. Lõunanaabrite lätlaste jaoks ei olnud aasta algus kuigivõrd edukas, kuna kvartaalses arvestuses sesoonsusega korrigeeritud SKP isegi 0,1 protsendi võrra kahanes.

2015. aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes Läti SKP 1,3 protsenti, sesoonselt kohandamata andmetel aga 1,8 protsenti. Läti majanduskasvu tõi kõige enam allapoole üle 20-protsendiline lisandväärtuse langus ehitussektoris. kuid kesiseks jäi ka tööstuse vaid 0,5-protsendiline kasv. Positiivselt panustas SKP-sse 2,3-protsendiline lisandväärtuse kasv kaubanduses ja 2,9-protsendiline kasv veonduse ja laonduse tegevusalal. 

Leedu majanduskasv kiirenes aasta esimesel veerandil kvartaalses võrdluses 0,8 protsenti ja aastases võrdluses 2,4 protsendini. Sarnaselt Lätile, vähendas tõenäoliselt ka Leedus SKP kasvu ehitussektoris loodud lisandväärtuse vähenemine.

Positiivse panuse majanduskasvu andsid tööstuse, kaubanduse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. SEB hinnangul peaks Leedu majanduskasv olema sellel aastal Baltikumi kiireim, ulatudes 2,8 protsendini.