/nginx/o/2016/05/06/5347441t1h4d07.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) ei andnud heakskiitu Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud lähetatud töötajate direktiivi muudatustele, kuna need seaks ka Eesti lähetatud töötajad senisest ebavõrdsemasse olukorda.
Palju kära tekitanud lähetatud töötajate direktiiv ei saanud ka ELAKilt heakskiitu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«ELAK ei pidanud võimalikuks toetada valitsuse seisukohti,» sõnas Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling.
Komisjon pidas põhjendatuks valdkonnakomisjonide arvamust mitte toetada valitsuse seisukohti lähetatud töötajate direktiivi osas ja tegi ühehäälselt valitsusele ettepaneku muuta valitsuse seisukohti. Palling lisas, et Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu on vastuolus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.
Euroopa Komisjon on välja töötanud ettepaneku lähetatud töötajate direktiivi muutmiseks, millega soovitakse ühtlustada lähetatud töötajatele ja siseriiklikele töötajatele kohaldatavaid tingimusi, sealhulgas palga- ja töötingimusi. Kavandatava muudatusega piiratakse lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldatakse lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust.
«Anname koos teiste liikmesriikidega selge signaali, et lähetatud töötajate direktiiv ei vaja muutmist ja Euroopa Komisjon peaks oma direktiivi eelnõu tagasi võtma,» rääkis Palling. Ta nentis, et kuigi selle muutmise juures räägitakse lähetatud töötajate kaitsest, kaitstakse sellega tegelikult aga kohalikku tööturgu.
Pallingu sõnul kaitseb Eesti sellega oma ettevõtjaid ja töötajaid, et nende konkurentsivõime Euroopa Liidu ühisturul säiliks ja ka edaspidi oleks võimalik oma töötajaid mujale tööle lähetada.
Sotsiaalkomisjon ja majanduskomisjon pidasid põhjendatuks otsuse eelnõu sisu ja otsustasid mitte toetada valitsuse sisukohti. ELAK on algatanud otsuse eelnõu, mis sisaldab põhjendatud arvamust, et Euroopa Komisjoni esitatud direktiivi ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Otsuse eelnõu arutelu toimub täiskogus 10. mail.
Põhjendatud arvamused on tänaseks esitanud Tšehhi, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Leedu, Läti, Horvaatia ja Taani. Siseriiklikud protseduurid põhjendatud arvamuse esitamiseks on lisaks Eestile hetkel pooleli Ungaris. Kui kõik need riigid esitavad põhjendatud arvamuse, käivitub kollase kaardi menetlus.
Igal liikmesriigi parlamendil on kaks häält, kokku 56 häält. Kui saadakse kokku üks kolmandik häältest ehk 19 häält, algatatakse kollase kaardi menetlus. Seda on Euroopa Liidus varem algatatud kahel korral. Kollase kaardi menetlus tähendab, et Euroopa Komisjon vaatab oma ettepaneku läbi. Komisjon võib otsustada eelnõu samaks jätta, seda muuta või see tagasi võtta, kuid peab oma otsust põhjendama.
Nädala alguses esitasid oma seisukohad direktiivi muudatuste osas ka terve rida Eesti esindusorganisatsioone, kes kõik väljendasid oma rahulolematust Euroopa Komisjoni välja käidud ettepanekutega. Nende seas olid näiteks tööandjate keskliit, ehitusettevõtjate liit, teenusmajanduse koda, kaubandus-tööstuskoda ja ametiühingute keskliit.