Analüütikud: hinnad hakkavad aasta teises pooles taas kasvama (1)

Siiri Liiva
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprillikuises hindade languses on oma osa ka juurviljade odavnemisel.
Aprillikuises hindade languses on oma osa ka juurviljade odavnemisel. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kuigi märtsikuuga võrreldes ei ole tarbijahindades muutust, on aastaga süvenenud hinnataseme langus 0,8 protsenti. Samas ennustavad analüütikud aasta teiseks pooleks hinnataseme kasvu 0,3 kuni 0,5 protsendi vahel.

«Hindu mõjutas traditsiooniliselt kõige rohkem odavam energia – nii soojusenergia kui mootorikütused olid aprillis Eestis kümnendiku võrra odavamad kui aasta varem,» märkis Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik. Kuigi nafta hind tasapisi tõuseb, oli toornafta hind eurodes arvestatuna aprillis endiselt kolmandiku võrra väiksem kui aasta tagasi.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas lisas, et viimaste kuude naftahinna tõusu tõttu on kütus siiski mõnevõrra võrreldes eelneva kuuga kallinenud. Samas on hinnataseme kujunemisel rolli mänginud ka kange alkoholi allahindlused. «Hindade langus suurenes aprillis peamiselt toidu odavnemise tõttu,» lausus Pungas.

Elmiku sõnul oli toiduainete hinnalangus aprillis oodatust suurem ning selle põhjustena viitas ta piima- ja lihatoodete odavnemise. «Maailmaturul on samas neli aastat väldanud toiduainete hinnalangus peatunud,» lausus Swedbanki vanemanalüütik.

Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul kallineb toiduainete hulgas peamiselt alkohol. Puu- ja köögiviljade hinnad on sel aastal olnud tavapäraselt heitlikud – kiire hinnatõus aasta esimestel kuudel pöördus aprillis languseks. «Suure osa tarbijahindade languse süvenemisest aprillis andiski juurviljade odavnemine,» rääkis Kattai.

Küll aga märkis ta Eesti sisemajanduse olud tingivad teenuste kallinemise, sest palgaväljamaksed on sel aastal kasvanud keskmiselt umbes 6 protsenti ning tööpuudus vähenes eelmise aasta lõpus 6,4 protsendini. «Kuna tööpuuduse määr on langenud hinnangulisest nn loomuliku tööpuuduse määrast madalamale ja ettevõtetel on üha keerulisem töötajaid leida, tekitab see majanduses palga- ja inflatsioonisurvet,» tähendas Eesti Panga ökonomist.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul võidavad praegusest deflatsioonist kõige enam madalama sissetulekuga tarbijad, sest kõige rohkem on kahanenud kulutused transpordile, eluasemele ja toidule. «Kulutused transpordile, eluasemele ja toidule moodustavad vaesemate leibkondade kulutustest suhteliselt suurema osa,» ütles Nestor BNS-ile.

Ta lisas, et kaudselt on hinnalangusest võitnud ka jaekaubandus ja teised ettevõtted, kelle äri põhineb sisetarbimisel. «Majapidamistel on hinnalanguse tõttu raha rohkem, mis võimaldab enam tarbida,» rääkis Nestor. Tema sõnul on heaks näiteks transpordikulude alanemise soodne mõju siseturismi kiirele kasvule.

LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul ei ole aga alanevatel hindadel seni positiivset mõju majandusele olnud. «Alanevad hinnad omavad positiivset mõju majandusele üksnes siis, kui nendega kaasneb oluliselt suurem tarbimise kasv, nii et ettevõtjad saaksid suuremate müügimahtudega madalamatest hindadest põhjustatud kasumi kahanemist ülekaalukalt korvata. Paraku praegu see nii ei paista olevat,» nentis Vitsur BNS-ile antud kommentaaris.

Kuigi odav naftahind süvendab deflatsiooni lähikuudel veelgi, ennustavad analüütikud inflatsiooni taastumist aasta teises pooles. Swedbanki prognoosi kohaselt tõusevad hinnad sel aastal 0,5 protsendi võrra. «Sellele peaksid kaasa aitama toorainete järg-järguline kallinemine, tubakaaktsiisi tõus juunis ja tasuta kõrgharidusreformi rakendumise negatiivse mõju kadumine hinnaindeksist,» selgitas Liis Elmik.

«Aasta kokkuvõttes peaks naftabarreli hind jääma küll eelmise aasta omast madalamale tasemele, kuid langus on piisavalt väike, et sisemaised tegurid, peamiselt aktsiisitõusude, kuid ka teenuste hindade kasvu näol, taastavad inflatsiooni 0,5 protsendi tasemel,» lisas Mihkel Nestor SEB-ist.

Rahandusministeeriumi prognoos on mõnevõrra mõõdukam, aasta teises pooles ennustatakse 0,3-protsendilist hinnatõusu.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles