2011. aasta riskid: tooraine hinnaralli

Kohvi hind tegi eelmisel aastal maailmaturul korraliku kasvu. Foto: SCANPIX.

Tarkinvestori juht Kristjan Lepik avaldas ettevõtte veebiküljel kokku kümme olulist riski, mis sel aastal maailmamajandust mõjutada võivad.

Ajalooliselt on ülimadalad intressid ning rahatrükk olnud vesi toorainete veskile - ning nii ka seekord.

2008. aasta suvel läksid paljude toorainete hinnad täiesti pööraseks, selgelt võis toimuvat mulliks nimetada.

Koos finantskriisi saabumisega läks ka see mull valusalt lõhki - nafta hind kukkus 147 dollari juures 40 dollari juurde vähem kui poole aastaga.

Tavaliselt peab mullist minema pikalt aega mööda, et saaks tekkida uus, kuid paistab et seekord on riiklik sekkumine nii ulatuslik, et mullini jõudmine juhtub kiiremini.

Kindlasti on võimendamas ka uute finantsinstrumentide teke - pea kõikidesse toorainetesse saab investeerida indeksaktsiate kaudu, seega üha rohkem spekulatiivset raha liigub toorainetesse.

Vask, puuvill, kohvi, suhkur jt on viimase poole aasta suure tõusuga uusi kõigi aegade tippe tegemas. See ei ole väga meeldiv trend globaalsele majandusele, kuna see suurendab sisendhindu ja tekitab inflatsioonilist riski.

Samas on see paratamatu sündmus, kui rahapoliitiliselt ollakse nii lodevad nagu USA täna seda on.

Toorainete hinnatõusu pidurdamine on teostatav - selleks peaks lääneriikide keskpangad tõstma intressitasemeid. Täna üritab seda teha Hiina, kuid nad on globaalselt veel liiga väikse jõuga.

Vaja oleks Lääne-Euroopa ja USA intresside tõstmist, kuid seda ei taheta teha, kuna regioonide majanduse tervis on veel väga habras.

Seetõttu ka toorainete hinnad tõusnud ja ega tõenäoliselt enne ei peatu, kui intresse hakatakse tõstma. Kuid kui hinnatõus peaks jätkuma, siis hakkab selgeks piduriks muutuma globaalsele majandusele.