Kas maksaksite internetiühenduse eest 1000 eurot?

Riigikogu. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Riik on Euroopa maksumaksja raha toel rajamas küll võimsat ja igati nüüdisaegset ülikiire interneti põhivõrku, kuid selle jõudmine  maapiirkondade elanike kodudesse ja ettevõtetesse kipub jääma kohalike omavalitsuste ja kogukondade kanda.

Seoses üha kvaliteetsemaks muutuva telepildi ja üha enam võrku ühendatavate seadmete tõttu ennustatakse lõppkasutajate poolt lähiaastatel praegusega võrreldes koguni ligi 1000-kordset internetimahtude ja 10–100-kordset vajaminevat internetikiiruse kasvu. Seega murravad kõik riigid üle maailma pead, milline on see tehniline lahendus, mis selliseid vajadusi tulevikus rahuldaks – on see mobiilne 5G-internet, valguskaabel, raadioside.

Kõige kindlam ja piiramatu mahuga variant on seni arvatu põhjal kindlalt valguskaablite põhine lahendus. Praegu saadaolev 4G-internet on kasutajate vahel jagatud mahuga ning 5G-standardites lepitakse maailmas alles kokku. Küsimus on seega praegu, kuidas just püsiühendus võimalikult paljude kodudeni jõuaks.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michali elab koguni 30 protsenti Eesti majapidamistest piirkondades, kus fikseeritud kaabliga internetiühenduse kättesaadavusega on raskusi. Konkurentsi kiirete internetiühenduste pakkumiseks neis piirkondades üldjuhul ei ole.

«Kuigi äriline tasuvus võib isegi olemas olla, on see sideettevõtjate jaoks ajaliselt liiga pikk ning riskid tarbijate vähesuse ja investeeringute suuruse tõttu ei innusta neid kiiret internetti võimaldavaid sidevõrke välja arendama,» tõdes ta riigikogus teemat käsitledes.

Ministri sõnul on lahenduseks «selline koostöö, kus küla, linnaosa või kogu omavalitsuse territooriumi juurdepääs fikseeritud internetiühendusele lahendatakse ühekorraga». «See võimaldaks mastaabiefekti kaudu vähendada rajamise kulusid lõppkasutajale,» ütles Michal.

 Seniste kogemuste põhjal moodustab internetiühenduse projekteerimine, notariaalsed toimingud ja muu asjaajamine ligi 40 protsenti ehitusmaksumusest, teine 40 protsenti maksumusest tuleneb kaabli paigaldamise ehitustöödest.

Minister andis lootust, et rahandusministeeriumis on sügiseks valmimas toetusmehhanismid, kuidas  toetada neid nn viimase miili ühenduste loomisi.

Liitumise üüratu hind

Interneti baasvõrku rajava sihtasutuse ELASA juht Priit Soom tõi näitena Suure-Jaani on valla, kus kohalik omavalitsus ja kogukond osales aktiivselt juurdepääsuvõrgu rajamise igas etapis. Kuid ka seal tuli igal majapidamisel valguskaabli põhise püsiühenduse saamiseks välja käia ikkagi üüratu summa.

«Elanike, valla ja sideettevõtte koostöös saavutasime mõistlikel tingimustel inimestele juurdepääsu kiirele internetile valguskaabli baasil. Sideoperaator Telia projekteeris, külarahvas ostis kaabli, külaselts kaevas kaabli maasse, omavalitsus vormistas ehitusload ning toetas nõu ja jõuga. Igal majapidamisel tuli investeerida tuhatkond eurot,» tõdes Soom.

Tänaseks on optilise püsiühendusega liitunuid seal 29, millele lisandub kohe 11 majapidamist. Lisaks on 100 majapidamist saanud parema teenuse vaskkaabli baasil.

Baasvõrgu rajamiseks kulutatavaid Euroopa Liidu struktuurifondide investeeringud viimase miili ühenduste loomiseks kasutada ei tohi.

Hind viis korda odavamaks

ELASA eksjuhi Olav Harjo sõnul on maailmas hulgaliselt näiteid, kuidas riigid sekkuvad turukorraldusse ja aitavad digitaalseest lõhest üle saada. On näiteks selliseid riike, nagu Rootsi, kus on uue põlvkonna lairibavõrkude arendus suures osas just kohalike omavalitsuste käes. Enamik omavalitsusi on asutanud spetsiaalse ettevõtte, kes haldab ja ehitab lairibavõrku.

«Rootsi pealinnas Stocholmis olev valguskaablivõrk, mis ühendab peaaegu kõik majad, kuulub munitsipaalettevõttele Stockab. Stockab ise küll ei paku internetiteenuseid lõpptarbijale, aga tema võrku saavad kasutada kõik teenuse pakkujad ja operaatorid võrdsetel tingimustel ja läbi selle on tagatud konkurents Stockholmis, kus tegutseb juba üle 100 teenusepakkuja,» tõi Harjo näite.

Lairibavõrgu väljaehitamine võib Harjo sõnul toimuda ka erasektori ja avaliku sektori läbi loodud ühisettevõtte. Näiteks tehti seda Itaalia linnas Milanos, kus sai alguse Fast Webi edulugu. Selle tulemusena ühendati kõik Milano majad korraliku valguskaablivõrguga ning lõpuks, kui Milano linnavalitsus Fast Webi maha müüs, teenis ta ka korraliku kasumi.

Olav Harjo sõnul on lairiba ehituskulusid võimalik vähendada kuni viis korda, kui kasutada juba ära olemasolevat taristut, selle asemel, et ehitada kõike topelt.

«Maailmas on laialt levinud praktika riputada valguskaablit elektripostide külge nendes kohtades, kus elekter jõuab niikuinii majja õhukaabliga. Ei ole mingit ratsionaalset põhjendust, miks peaks valguskaabli post ja elektripost seisma eraldi,» tõdes ta.

Riigikogu liige Erki Savisaar ütles, et võrgule ligipääsu hind protsendina inimese keskmisest sissetulekust on Eestis igal juhul võrdlemisi kallis.

«Oleme maailmas 39. kohal selles arvestuses, edestades vaid napilt Lätit, kuid kõigi teiste naabritega võrreldes on meie inimestele pakutav internet väga kallis, moodustades sissetulekust keskmiselt 1,47 protsenti. Võrdlusena: Venemaal on see näiteks 0,54, Norras 0,6, Soomes 0,7 ja odavam on see ka kõigis teistes Euroopa riikides,» tõdes ta.

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena kiire interneti väljaehitamise arendamist Eestis.