Ilmad on mõnusalt soojad, et viimane aeg on rulluisud kapist välja võtta ja tolmust puhtaks pühkida. Paraku võivad sõites ilmneda uiskudel mõned vead, mis vajavad mehaaniku abi.
Millele tuleb rulluisutajatel tähelepanu pöörata?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rulluisu mehaanik Olle Kitsing hakkas aastal 2008 «Friday Night Skate» üritustest osa võtma ja kuna uisutamine hakkas talle ajaga väga meeldima, otsustas ta meeskonnas aktiivsemalt osaleda. «Juhtus, et mõned uisud jäid vahel vihma kätte ja pärast seda tuli rulluiske parandada ja sealt see huvi tekkiski, et kuidas see hooldamine siis tegelikult käib,» meenutas mees.
Süüvides rulluiskude hingemaailma peab mehaanik oluliseks märkida, et peamine on pärast kapist väljavõtmist vaadata, kas rattad käivad korralikult ringi ja kuidas need on kulunud. Ta õpetas, et kui kodus köögilaual jääb esimene ratas õhku, siis tuleks kindlasti uisu all rattaid vahetada.
See olevat üks indikaator, mis näitab, et neile on vaja professionaalset hooldust. Teiseks peab Kitsing oluliseks mainida ka rataste ringikäimist. «Kui on krõbinad või sahinad rattas sees või ratas ei taha ringi käia, siis tuleb samuti uisud hooldusesse tuua,» sõnas mees
«Nimelt, neid asukohti vahetatakse iga hoolduse käigus nii, et see kõige rohkem kannatanud ratas jääb sellisesse kohta, kus ta kõige vähem kulub ja siis hakkavad tulevikus võrdsemalt edasi kuluma,» kirjeldas Kitsing.
Ta märkis, et kui rattad on hakanud seestpoolt kuluma kolmnurka, siis on aeg neid ümber pöörata. «Seda peaks ka siis hooaja vältel jälgima, milline jalga pannes või ära võttes rataste olukord täpsemalt on,» sõnas Kitsing ja lisas, et kõige paremini saab seda teada siiski sõites.
Rataste ümberpaigutamiseks on olemas lausa skeem. «Neid saab suuruse järjekorras väiksemast suuremaks ritta panna, jagada üle ühe ära, et tekivad kaks uisku ja siis mõlemast tõsta tagumine esimeseks ja panna siis uisu alla tagasi,» selgitas Kitsing valemit, kuidas rattad uisu all taas võrdsemalt kuluma hakkavad.
Ta märkis veel, et kui rattad lähevad loperguseks, siis näiteks kasutades ühel uisul lohistamispidurit, siis selle vastu ei ole muud, kui rattaid vahetada. «On võimalik neid rattaid veel sirgeks treida, aga see maksab pea uiskude uue hinna,» lausus Kitsing.
Kodustes tingimustes uiskude hooldamine
Kitsingu sõnul saab kodustes tingimustes hooldada edukalt rulluisu saabast. «Tihti käivad need sisesaapad seest välja, seega võib neid pesumasinas täiesti eraldi pesta,» märkis mees. Kuid ülejäänud võib algatuseks teha niiske lapiga puhtaks. «Laagreid pole vaja kraani alla panna, neid tuleb siiski puhastada bensiini või mõne lahustiga. Samuti on ka olemas puhastusvahendeid, mis ei ole nii mürgised,» sõnas Kitsing.
Rulluisu laager on uisu kõige nõudlikum osa, mida tuleb pidevalt puhastada ja õlitada. Sellest nimelt oleneb, kui hästi rattad uisu all ringi käivad. Hooldamise sagedus oleneb kõige rohkem ka määrdeaine omadustest.
«Kui jalg on higistanud ja sisesaabas välja ei käi, siis on võimalik alt raam ära kruttida ja panna mingi koti sisse, et oleks pehmem ja siis võib samuti pesumasinas pesta,» lisas Kitsing.
Kitsing paneb siinkohal südamele, et kui uisud on jäänud kogemata vihma kätte, siis tuleb enne järgmist sõitu hooldada, sest muidu võib laagritega hüvasti jätta. «Rulluisu ratas on nii madal ja maale lähedal ning kui vesi satub laagri vahele, siis lahustab seal olevat määret. Peale seda on laagrid prügi täis ja seetõttu tulebki uiske puhastada,» lausus Kitsing.
Ta kinnitas, et üks porilombist läbisõit uiskudele liiga ei tee. «See on ikka siis, kui maapind on sajust märg, vihma sajab juurde ja siis on palju kordi sõidetud. Kui uisud on jäänud pärast seda seisma, siis on näha ka, kuidas rattad on kohapeal kinni ja nad üldse ei liigu, sest see tolm ja mustus on sinna kuivanud ning puurlaagri kuulid on jäänud sinna pessa kinni,» kirjeldas Kitsing.
Kuidas rulluiske valida?
Kui rulluiske ostma minna, siis kindlasti tasub meeles pidada, et rulluisu saabas ei tohiks olla suurem kui iseenda jalanumber. «Kui nüüd rulluisk jalga panna, siis peab jälgima, kuidas ta kannab jalga, kui külje peale toetada. Kui ta toetab jalga hästi, siis on uisk sobilik,» õpetas Kitsing.
Järgmiseks märkis ta veerevust ja ratta valikut. «Kui on algaja, siis soovitan 80-millimeetrist ratast, kuna 90-millimeetrine jääb juba edasijõudnute jaoks. Ratta pehmuse osas näiteks, kui algajat kiirus ei huvita, pigem mugavus ja mida pehmem ratas, seda karedamat teed ta kannatab,» sõnas Kitsing.
Ühtlasi võiks uisutajal olla ka spetsiaalne rulluisusokk, sest see on materjalist, mis kuivab kiiresti. «Samuti hoiab hästi ümber jala ega lähe saapa sees kortsu nagu näiteks tavaline puuvillane spordisokk,» toob Kitsing võrdluseks.
Uiske ostes tuleb kindlasti mõelda ka kaitsmete peale. «Kogu komplekt on põlved, küünarnukk, kiiver - siis oled kõige haavatavamatest kohtadest justkui kaitstud, kuid kiiver on see kõige tähtsam, mida paraku kantakse kõige vähem,» sõnas Kitsing ja lisas, et samuti on tähtsad ka käekaitsmed, kuna need kehaosad on kõige esimesed, mis kukkudes maha jõuavad.
Kitsing ütles, et korralike uiskude eest võiks välja käia kuskil 150 eurot. «Tuleb vaadata raami materjali, sest kui on kasutatud alumiiniumraami, siis on asi hoopis parem kui plasti puhul, sest plasti puhul võivad hakata ajapikku laagrid sisse vajuma, sest polt on kõvasti pingul ja laagri toetuspind väike,» hoiatas Kitsing.
Kuid rulluiskudega sõites on kukkumine paratamatu. «Inimesed, kes kardavad kukkuda, ei arenegi sõidus edasi, sest neil on see kukkumine olemata. Kukkumisi tuleb ikka ette, mida varem kukud, seda julgem oled edaspidi,» julgustas Kitsing.