Majandusministeerium ei tea siiani, kuidas kiire internet inimesteni viia

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Majandusministeeriumi ametnikud on riigikogule ja riigikontrollile vähemalt kolmel korral väitnud, et on loomas plaani, kuidas ülikiire internet võiks Euroopa maksumaksja miljonite eurode toel rajatud interneti põhivõrgust Eesti inimeste ja ettevõteteni jõuda. Paraku on seni see lubaduseks jäänudki.

Eesti on interneti püsiühendustelt Euroopa viimaste seas, oleme tõusnud 26. kohalt 25. kohale. Euroopa Liidu keskmine näitab, et 97 protsenti selle elanikest ja ettevõtetest on liitunud ülikiiret internetti võimaldava püsiühendusega. Eestis on see näitaja vaid 87 protsenti ja sedagi peamisel suurlinnades.

«Häbi oleks öelda: «Vaadake! 26lt kohalt 25le – ära tegime!. Tegelikult on see koht, kus meil oleks võimalik märksa enam ära teha oma inimeste ja oma ettevõtete heaks,» sõnas Euroopa komisjoni asepresident Andrus Ansip veebruari lõpus.

Euroopa Digital City Index paigutab Tallinna digitaalse infrastruktuuri poolest samuti maailmajao kehvemate sekka.

Sellised näitajad ja hinnangud on muutnud ärevaks näiteks riigikogu majanduskomisjoni, mis on mitmel istungil MKM-ilt huvi tundnud, milline siis ikkagi on Eesti plaan kiire interneti viimiseks lõppklientideni.

Kas see nn «viimase miili» lahendus saab järgneva viie aasta jooksul olema näiteks mobiilse interneti, raadioside või püsiühenduse põhine või siis ka segu neist kõigist ning kuidas võiks riik selliste ühenduste loomist toetada?

Seni on ministeerium teatanud kahel korral avalikel istungitel ja ühel korral ka rahvasaadiku arupärimisele kirjalikult vastates, et selline plaan valmis käesoleva aasta veebruariks – nüüdseks juba enam kui kaks kuud tagasi.

Esmalt teatas MKM-i haldusalas asuva tehnilise järelevalve ameti peadirektor Raigo Uukkivi möödunud aasta 19. oktoobril riigikogu majanduskomisjoni liikmetele, et talle teadaolevalt valmis ministeeriumis selle aasta veebruariks kontseptsioon ja lahendus, milline võiks välja näha viimase miili lahendus ja kuidas riik nende rajamist saaks toetada.(Vaata seda sõnumit selles videos alates 50. minutist: https://www.youtube.com/watch?v=dI5Ofp50Dzk).

Mõned nädalad hiljem, 16. novembril, oli komisjon jälle koos, et teemat arutada. Sel korral oli ministeeriumi esindajaks Mait Heidelberg, kes kinnitas, et kohe-kohe on valmimas analüüs, millist tehnoloogiat viimase miili lahendusena toetada.

«Veebruaris tuleme plaaniga välja, hetkel ei oska veel öelda, mis seal täpselt kirjas olema saab,» sõnas Heidelberg siis. (Vaata seda lubadust 39. minutil allolevas videos: https://www.youtube.com/watch?v=wSMC7QURXjY).

Samal teemal on majandusministeeriumist selgitusi küsinud ja riigikogu liige Tanel Talve, kes on saanud samuti vaid lubadusi, kuid selget plaani siiani mitte.

«Euroopa Liidu elektroonilise side raporti kohaselt on Eesti kiire interneti leviku ja kasutuse osas Euroopas viimaste seas. Samas on MKM seisukohal, et seoses 4G pea üleriigilise katvusega ongi olukord lahendatud, kuigi kättesaadavus ei tähenda veel teenuse aktiivset kasutamist,» ütles Tanel Talve täna Postimehele.

Talve sõnul ootab ta seega jätkuvalt korralikku tegevuskava ja strateegiat, kuidas tõsta kiire interneti kasutatavust, mis teiste riikide näitel aitab kaasa ühiskonna üldisele arengule alates inimeste haritusest ja lõpetades telemeditsiini ning kohalike omavalitsuste paremale suhtlemisele oma kodanikega.

Paraku on nüüd käes juba maikuu, kuid ministeerium lubatud plaanist pole kuulda kippu ega kõppu.

«Uurin selle kohta,» teatas MKM-i esindaja Mihkel Loide Postimehele märtsis. «Pead veel veidi ootama. Annan märku,» kõlas tema vastus aprillis. Täna teatas ta, et vastust pole jätkuvalt, kuna sellega tegelev ametnik on pikalt haige.

«On täiesti arusaamatu, et nii tähtsa valdkonnaga tegeleb vastutavas ministeeriumis vaid üks inimene! See tekitab omakorda küsimuse, kas vastav teema ikka on üldse meie riigi prioriteet?,» ütles olukorda kommenteerides riigikogu liige Tanel Talve Postimehele.

Riigikogu arutab homme interneti väljaehitamise arendamise kava homme olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Just sealt soovitas vastuseid oodata ka majandusministeerium.

Riigikontroll tuvastas juba möödunud aasta märtsis, et riigil puudus igasugune plaan, kuidas viia kiire internet rajatud lairiba baasvõrgust edasi lõpptarbijani. Eriti puudutab see väikese tarbijahulgaga eramajade piirkondasid, kus sideettevõtetel ei ole kasumlik püsivõrgu kaudu internetiteenust tarbijatele pakkuda.

Riigikontroll oli muu hulgas tuvastanud, et aastast 2009 rajatud baasvõrku on tänaseks rajatud ligi 2800 kilomeetrit ning kulunud on selleks 28 miljonit eurot. Sisuliselt kõik taotlused on võrgu rajamiseks võitnud telekommunikatsiooniettevõtteid ühendav Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus ELASA, mis on omalt poolt lisanud võrgu loomisse 4 miljonit eurot.

Paraku selgus, et baasvõrgu rajamisest on reaalset kasu saanud sihtasutuse loonud ettevõtted, kellel avanes võimalus ühendada sellesse oma mobiilimastid ja asuda pakkuma klientidele kiiret, kuid piiratud võimalustega mobiilset andmesidet.