Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Schengeni hülgamine läheb kalliks maksma meile kõigile (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marge Tubalkain
Copy
Schengen.
Schengen. Foto: WOLFGANG RATTAY/REUTERS

Sisepiirideta Schengeni ala peetakse Euroopa Liidu integratsiooni parimaks näiteks, kuid viimasel ajal mängitakse ka mõttemängu, mida võiks kaasa tuua viisavaba liikumise lõppemine Euroopa Liidus. 

Ligi 60 protsenti Eesti elanikest on nõus loobuma viisavabast liikumisest Euroopa Liidus, et piirata põgenike levikut Euroopas. Sellise tulemuseni jõudis veebruaris uuringufirma TNS Emor, kes küsitles BNSi tellimusel 1930 Eesti elanikku, vahendab Eurokratt

Sisepiirideta Schengeni ala peetakse Euroopa Liidu integratsiooni parimaks näiteks. 1995. aastal klubi liikmete vahel kaotatud piirikontrolli mõju tunnetavad praegu väga vahetult 1,7 miljonit eurooplast, kes käivad mõnes teises liikmesriigis tööl. Umbes 3,5 miljonit inimest ületab iga päev Schengeni sisepiire.

Paadiralli üle Egeuse mere ja Vahemere tõi Euroopasse aastaga poolteist miljonit põgenikku. Aimanud valijate seas tärkavaid hirme, laenavad ka tsentriparteid üha sagedamini retoorikat neilt, kes lubavad kõva käega korra majja lüüa.

Immigratsioonivastaste parteide toetus on tasapisi tõusnud alates majanduskriisist, millele valitsevad poliitilised jõud veenvaid lahendusi pole leidnud. Aga miski ei kasvatanud parempopulistide toetust enam, kui aastavahetusel Kölnis toimunud massiahistamine ning terrorirünnakud Pariisis ja Brüsselis.

Prantsusmaa valitsus, kellele Le Pen end igal võimalusel vastandab, tegi uuringu, mis ennustab, et piirikontrolli taastamine vähendaks riigi SKTd 2025. aastaks 0,5 protsendi ehk 10 miljardi euro võrra. France Stratégie leiab, et Schengeni riikide vahel väheneks kaubavahetus 10–20 protsenti, mis läheks kogu klubile kümne aastaga maksma enam kui 100 miljardit eurot. 

Kontrollid sisepiiridel vähendaksid ka väljastpoolt Euroopa Liitu tulevate turistide huvi külastada ühe reisi vältel mitut liikmesriiki. Euroopa Komisjoni hinnangul võib hotelliäri Schengeni sulgemisega kaotada vähemalt 13 miljonit turistide veedetud ööd. Turismisektorile tähendaks see 1,2 miljardi euro suurust kaotust.

Mida on kaotada neil, kes ei reisi? «Kodanikud, kes ei reisi, või ettevõtjad, kes ei ekspordi, kogeksid kõige tõenäolisemalt piiride sulgemist selle kaudu, et mitmete kaupade ja teenuste hinnad tõuseksid,» ütleb Euroopa Komisjoni õigus- ja siseküsimuste peadirektori poliitikaassistent Kertu Kaera.

Mainekas Saksa mõttekoda Bertelsmann Stiftung tellis uuringu, mis kujutles elu ilma Schengenita aastatel 2016–2025. Euroopa Liit kaotaks selle ajaga 470 miljardit kuni 1,43 triljonit eurot, leiab uuring. Ainuüksi Saksamaa majandus jääks ilma 77, halvema stsenaariumi puhul 235 miljardist eurost. Eesti kaotaks Schengeni sulgemisest kümne aastaga 0,6–2 miljardit eurot, leiavad Saksa teadlased, kelle prognoosid on Brüsseli omadest pessimistlikumad. 

Tagasi üles