Päevatoimetaja:
Sander Silm

Swedbank tunneb huvi teiste pankade vastu Lätis ja Leedus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Birgit Podelsky
Copy
Artikli foto
Foto: TT NEWS AGENCY

Swedbank vaatab laienemisplaanidega väiksemate pankade poole Lätis ja Leedus, kirjutab Bloomberg. Septembris ostsid nad Danske jaepanganduse Lätis ja Leedus.

Erinevalt Eestist on panga turuosa Lätis ja Leedus piisavalt väike, et konkurentsiseadust rikkumata osta rivaalide portfelle, ütles Swedbanki Baltikumi osakonna juhataja Priit Perens. 

Nende laienemisplaanid annavad märku suuremast paranemisest peale kinnisvaramulli lõhkemist majanduskriisi ajal.

Samal ajal kui paljud Põhjamaa rivaalid tõmbavad Baltimaades kokku, siis Swedbank püsib piirkonnale truu ning kutsub kolme riiki koduturuks isegi, kui viib kapitali dividendidena välja.

«Kui on võimalus kasvada, siis me tahame, sest meil on selgelt rohkem hoiuseid kui laene Baltimaades,» ütles Perens. «Me oleme valmis ostma teiste pankade portfelle Lätis ja Leedus. Eestis me seda teha ei saa, kuna turuosa on liiga suur,» lisas ta. 

Swedbank nõustus septembris ostma Danske pangalt Läti ja Leedu jaepanganduse osa. Swedbanki suurim konkurent SEB ei ole teiste pankade ostmisest huvitatud ning on kirjutatud ka, et Nordea tahab oma Baltimaade ärisid müüa. 

Perens nimetab Leedut kõige dünaamilisemaks Baltimaade turuks, kus rahvusvaheliste firmade harukontorite avamine on elavdanud ehitustööstust, samal ajal kui laenukasv on Eesti omast suurem. Laenuportfell on Lätis stabiliseerunud tänu tarbimis- ja ettevõtluslaenudele, kuigi kodulaenud on siiani väikeses languses. 

«Ma olen ettevaatlikult optimistlik Baltimaade suhtes,» tõdeb Perens. Kõige suurem risk on tema arust Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ja Saksamaa isolatsioon väljarände kriisi tagajärjel, mis tekitavad killustatuse ja suure geopoliitilise tühimiku Euroopas. 

Tagasi üles