Maailma kulukaim tuumaelektrijaama projekt võib vett vedama minna

Uue tuumaelektrijaama plaanitav asukoht Hinkley Pointis Foto: SCANPIX

Prantslaste välja pakutud tuumaelektrijaama ehituskavand võib lisaks neile endile saada saatuslikuks ka naabritele teisel pool La Manche'i väina.

Olukorras, kus Suurbritannia kiirustab välja vahetama oma praeguseks vananenud tuumareaktoreid ja kivisöegeneraatoreid, on kogu lootus pandud prantslastele, kes ehitavad brittidele maailma kalleimat tuumaelektrijaama, vahendab Bloomberg. Tohutu aatomienergia rajatis on plaanitud Hinkley Pointi Inglismaa kagukaldal.

Kavandatav tuumaelektrijaam peaks aastaks 2025 andma seitse protsenti Ühendkuningriikides vajaminevast elektrienergiast. Küll aga on prantslaste värskeimale ehituskavandile, mis peaks olema eeskujuks kõigile teistele sarnastele rajatistele, saanud osaks nii tehnilised kui rahalised probleemid, mis võivad muuta hiigelrajatise kulukaks naljanumbriks mõlemale riigile.

Prantsuse riiklik energiafirma Électricité de France (EDF) on vastutav nii tuumaelektrijaama ehituse kui ka 22,6 miljardit eurot maksva rajatise rahastamise eest kahe kolmandiku ulatuses. Muidugi on selle näol tegemist esialgse eelarvega, mille arvutamisel on arvestatud, et Hinkley Point'i uue põlvkonna (EPR) tuumarajatis saab valmis plaanitud ajagraafikus ja selleks seni ettenähtud summaga.

Küll aga on juba hoiatavaid näiteid Soomest, kus prantslaste tuumaelektrijaamade projekt on juba mitme aastaga sinna rajatavate EPRide osas ajagraafikust maas, nagu on ka juba kulud miljardite ulatuses ületanud selle ehitamiseks plaanitud summa.

Hinkley Pointi tuumaenergiarajatis on juba tekitanud rahulolematust ka Prantsuse ettevõtte enda sees, kes peab veel selle kõrvale leidma ka 50 miljardit eurot selleks, et renoveerida aastaks 2025 oma Prantsusmaal asuvad tuumaelektrijaamad. Lahkhelidest annab tunnistust näiteks see, et märtsis lahkus protestimärgina ametist EDFi finantsdirektor, kes ei toetanud ettevõtte Suurbritannia projekti.

Uuringufirmad hoiatasid seejärel ettevõtet võimalike majandusraskuste eest ning selle töötajate ametühingud ähvardavad üldstreigiga. Erainvestorid, kellele kuulub 15 protsenti EDFi aktsiatest, on üsnagi jahmunud asjaolust, et ettevõtte aktsiate väärtus on viimase aasta jooksul langenud poole võrra. 22. aprillil andis EDF teada, et plaanib panna müügi 4 miljardi euro väärtuses uusi aktsiaid, selleks, et ettevõtte rahavoogu päästa. Selle uudise järel langesid EDFi aktsiad veelgi.

Uue põlvkonna tuumareaktorite ehitamisega seotud probleemid nii Soomes kui Prantsusmaal on juba läinud Arevale maksma miljardeid eurosid. Tegemist on Prantsuse riigiosalusega tuumaenergia grupiga, mis koostas nii tuumarajatiste ehituskavandid kui ka vastutab nende ehitustegevuse eest. Selleks, et Arevat majandusraskustest päästa, erastas riik ettevõtte eelmisel aastal ning müüb enda osaluse EDFile.

Kuigi prantsuse ametnikelt oodati Hinkley Pointi tuumarajatise eelarvet maikuuks, on majandusminister Emmanuel Macroni sõnul seda tähtaega pikendatud septembrikuuni. Hiina valitsus on teinud 7,5 miljardi euro suuruse pakkumise, soovides vastutasuks ühe kolmandiku suurust osalust plaanitavast tuumarajatisest. Samas ütlevad paljud ettevõtmisega seotud spetsialistid, et Prantsuse valitsus peab valmistuma varuplaaniks.

Kui EDF suudab tõesti kahereaktorilise Hinkely tuumarajatise valmis saada, hakkab see talle palju sisse tooma. 2012. aastal nõustus Briti valitsus maksma plaanitavas tuumaelektrijaamas toodetava energia eest vähemalt 92,5 inglise naela ehk 115,7 eurot megavati eest tunnis. See tähistas tol hetkel turuhinnast kaks korda kõrgemat hinda.

Tänasel hetkel on see hind praktiliselt kolm korda üle turuhinna, kuna nafta hind on läinud alla ning taastuvenergiatasud on samuti mõjutanud elektrihinna kujunemist. Samas võib Hinkley tuumarajatise projekt briti tarbijatele tuua üle mitme kümnendi kaasa kõrgeima elektrihinna maailmas.

Briti valitsus rõhub aga sellele, et Hinkley Pointi tuumrajatis on oluline selleks, et riik saaks 2025. aastaks lõplikult loobuda kivisöel põhinevatest elektrijaamadest ning sulgeda kaheksa viieteistkümnest seni kasutusel olevast tuumaelektrijaamast, mis seni on brittidele elektrit tootnud. Taastuvenergia ehk tuule- ja päikeseenergia ei suuda Suurbritannia geograafilist asukohta arvesse võttes valitsuse hinnangul tagada riigile jätkusuulikku energiavarustust.

Küll aga on kriitikud seadnud kahtluse alla, kas uue põlvkonna EPR-reaktorid, mille ehitamisel kasutatakse senistest tuumaelektrijaamadest kaks korda rohkem betooni, on kõige õigem valik Suurbritannia ja Prantsusmaa jaoks.

Cambridge'i ülikooli professori Simon Taylori sõnul on juba näha, kui keeruliseks on kujunenud tuumarajatiste ehitusprotsessid mujal riikides. «Tuumaenergia vallas eelistatakse pigem väiksemaid ja märksa paindlikuma konstruktsiooniga ehitisi,» nentis ta.

Westinghouse Electric ja GE Hitachi Nuclear Energy turundavad pisemaid reaktoreid, nagu ka Lõuna-Korea ja Venemaa tootjad. Taylori sõnul räägivad ka Prantsuse tuumaenergeetikud, et vajadus varuplaani järele kasvab. Ka on alates 2013. aastast langenud avalikkuse toetus Hinkely projektile 33 protsendile, andis valitsuse uuringuagentuur teada 26. aprillil. Kolm aastat tagasi oli see veel 57 protsenti.

Samas väidab analüütik Deepa Venkateswaran ühest Londonis asuvast mõttekojast, et Suurbritannia võiks uue tuumarajatise ehituse vähemalt kümneks aastaks seisma panna, jätkata energiatootmist seniste kivisöe- ja tuumaelektrijaamadega ning hoopis otsida võimalusi taastuvenergiarajatiste suurendamiseks.

«Täiesti reaalne on sellise uue ja märksa odavama tehnoloogia arendamine, mis võimaldaks salvestada suures koguses tuule- ja päikeseenergiat, tagades seeläbi jätkusuutliku energiavarustuse,» rääkis ta.

Küll aga tundub hetkel, et nii rahalised kui tehnoloogilised argumendid ei ole nii veenvad, kui poliitilised. Prantsusmaa tahab tuumarajatise ehitusega kaitsta tuhandeid hästitasustatud töökohti. Briti peaminister David Cameron, kes märtsist alates toetab selles osas Prantsuse presidenti François Hollande'i, rõhub samuti töökohtadele, mida tuumarajatise ehitamine majanduslikult mahajäänud piirkonda looks.

«Mõlema riigi valitsusjuhid täielikult alahindavad tuumarajatisega seotud riske,» märkis Pariisis tegutsev sõltumatu tuumaenergia analüütik Mycle Schneider. «Kuid mida kaugemale see asi areneb, seda keerulisem on projekti peatada,» nentis ta.