/nginx/o/2013/01/08/1514958t1hc841.jpg)
Juhtimiskonsultant Mait Raava ütles riigiteenistujate kõrgeid palganumbreid kommenteerides, et küsimus pole palganumbri suuruses, vaid ametnike töö läbipaistvuses, et tavainimestel ei tekiks küsimust, kas sellised palgad on ikka õigustatud.
Mait Raava riigisektori palkadest: headele juhtidele tulebki hästi maksta (14)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees reastas värskete palgaandmete põhjal riigiteenistujad, kellele 1. aprilli seisuga on ministrid ja kantslerid soostunud maksma kõige suuremat palka. Andmetest selgub, et rekordilise, 1200-eurose palgatõusu on aastaga saanud maksu- ja tolliameti (MTA) juht Marek Helm ning tema asetäitja Egon Veermäe, kuid ligi 500 euro võrra on paisunud ka PRIA asejuhtide, kaitseministeeriumi uute asekantslerite ja majandusministeeriumi vanade asekantslerite palgad. Samuti on väga hästi tasustatud ka töö maanteeametis.
Riigiteenistujate kõrged palgad näitavad Raava sõnul, et riigisektoris ringleb palju raha ja ollakse suutlikud konkurentsivõimelist palka maksma. «See on väga hea, sest nii peabki olema. Ent kas sellised palgad on ka õigustatud? Võrreldes riigisektorit erasektoriga, siis tipp- ja keskastmejuhtide keskmised palgad on mõlemas sektoris enam-vähem samasugused,» sõnas ta, et mingisuguseid erakordseid palku riigisektoris ei maksta.
Samuti märkis ta, et kui me soovime, et riigis oleksid intelligentsed, targad ja tegusad tippjuhid, siis peavad ka palgad head olema. «Selliseid juhte on vähe ja neile tulebki hästi maksta,» nentis Raava, tuues näiteks MTA peadirektori Marek Helmi. «Tema puhul on palgatõus (kahe aasta jooksul 1900 eurot - toim) igati õigustatud, sest vaadakem, milline tohutu areng on MTAs toimunud: maksutulud laekuvad, keskkonnad on mugavad, asjad töötavad,» ütles Raava, lisades, et MTA on Eesti üks väheseid avalike teenistuse organisatsioone, mis on ka teistele riikidele eeskujuks.
Raava sõnul ei seisne põhiprobleem liiga kõrgetes palkades, vaid selles, et organisatsioonid pole piisavalt läbipaistvad ja me ei tea tegelikult, kui head tööd nende juhid teevad. «Seega oleks minu ettepanek teha avalikult kättesaadavaks riigisektori tippjuhtide aasta eesmärgid ja oodatavad tulemused. Oleks ju kihvt näha, mida näiteks Marek Helm plaanib tänavu ära teha ja kõrvutada hiljem tema eesmärke ja tulemusi.»
See, et mõned ametijuhid teenivad rohkem kui valitsusjuhid, on Raava sõnul normaalne. «See on sümbolitasandi küsimus, avalik žest, kui palju poliitikutele makstakse. Ja panna näiteks presidendile tulemustasu ei oleks ka viisakas, ent peadirektorile või asekantslerile… igal juhul!»
Vaata lisaks: Graafik: kes on riigisektori palgatipud?