/nginx/o/2011/01/06/494792t1h9220.jpg)
Briti rahandusminister George Osborne kutsus eile Euroopat üles «oma asju 2011. aastal korda seadma».
Osborne kutsub Euroopa Liitu korrale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurotsoon peaks oma rahale ühiselt ja otsustavalt õla alla panema ning hapra pangandussüsteemi lõpuks ometi puntrast lahti arutama, ütles ta.
Osborne kirjutas Financial Timesis, et Euroopa ei ole oma valuuta- ja pangandusprobleemidega piisavalt julgelt rinda pistnud, mis aga omakorda varjutab majanduse taastumise väljavaateid.
Minister kutsub Euroopat üles usaldust taastama, võttes käsile puudujäägid ja astudes ka pakkumispoolseid samme kasvu edendamiseks, kuid lisab, et euroala liikmetel tuleb juba uue aasta alguses panna ühiselt paika «põhjalik ja kõikehõlmav» pakett usalduse taastamiseks euro vastu.
«Kriisitunne on võib-olla küll veidi järele andnud, kuid tootluste suured erinevused ja kõrged turuintressimäärad kollitavad jätkuvalt mitmeid Euroopa majandusi,» kirjutab ta Pariisi majanduskonverentsi künnisel.
Osborne jagab endise peaministri Gordon Browni muret, et Euroopa riigid ei ole suutnud Suurbritanniast eeskuju võtta ja tagada oma pankadele kriisi kiiluvees piisavalt kapitali.
Ta väidab, et Euroopa pankade uute stressitestide usaldusväärsuse kindlustamiseks tuleb kaasata Rahvusvaheline Valuutafond või mõni teine väljaspool seisev asutus – kuna viimased testid osutusid vägagi vigasteks.
Osborne ütleb, et Euroopa ei tohi seda viga enam korrata ning uued stressitestid – mis peaksid leidma aset veebruaris – peaksid olema «tunduvalt karmimad» ja võtma lisaks kapitalile arvesse ka likviidsust.
Juulikuiste stressitestide valguses osutusid 91st läbivaadatud finantsasutusest «tublideks» 84, nende hulgas ka Bank of Ireland ja Allied Irish Bank.
Testide tulemusi üldiselt arvestatavaks ei peeta. Ühtlasi ollakse jätkuvalt mures pankade riskide pärast nende seoste tõttu raskustes vaevlevate Euroopa majandustega.
«Juulikuiste testidega tuvastati kokkuvõttes 3,5 miljardi eurone kapitalipuudujääk. Vähem kui kuus kuud hiljem selgus, et juba üksnes Iiri pankade puudujääk on 10 korda suurem. Kommentaarid on liigsed,» kirjutab Osborne.
«Just seetõttu on Suurbritannia läinud palju kaugemale ja teinud palju rangemaid stressiteste, ning nüüd on meie pangad kapitali poolest maailma parimate seas.»
Mõnede Euroopa valitsuste jaoks võib Osborne'i sõnavõtt seostuda tagasipöördumisega aegadesse, mil Gordon Brown rahandusministrina euroalale epistlit luges, kuidas too oma majandusasju ajama peaks.
Rahandusministri assistendid kinnitavad aga, et Osborne ei eita, et ka Suurbritannias on karmide kärbete ajastu alles lapsekingades ning et kasvutakistusi on saareriigis sama palju kui mõnel pool mandril.
«Me ei taha kuidagi jätta muljet, et tuleme teisi õpetama,» ütles üks Osborne’i liitlane.
Samas aga ei jää märkamatuks, et Osborne, kel on õnnestunud usaldust Briti majanduse vastu mõnevõrra taastada, on leidnud sellest julgustust rahvusvahelisel areenil suundaandvalt sõna võtta.
Osborne ütleb oma artiklis samuti, et Suurbritannia peab kindlasti jääma globaalseks finantskeskuseks, ning hoiatab Brüsselit, et too Londonit oma «halvasti läbimõeldud regulatsioonidega» kammitsema ei kipuks.
Copyright The Financial Times Limited 2010.