Graafik: kes on riigisektori palgatipud?

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk. Foto: Erik Prozes

Postimees reastas värskete palgaandmete põhjal riigiteenistujad, kellele 1. aprilli seisuga on ministrid ja kantslerid soostunud maksma kõige suuremat palka.

Graafikult ei leia neid, kelle palk on määratud seadusega - näiteks vabariigi president, ministrid, kantslerid, kohtunikud jt. 0 tähistab tabelis seda, et inimest ei olnud sel aastal ametis.

Andmetest selgub, et jõulisima hüppe üles on teinud maksu- ja tolliameti (MTA) keskastmejuhtide palganumbrid, mis on kahe aastaga kerkinud koguni ligi tuhande euro võrra.

Endiselt on väga hästi tasustatud ka töö maanteametis. Rekordilise, 1200-eurose palgatõusu on aastaga saanud MTA juht Marek Helm ning tema asetäitja Egon Veermäe, kuid ligi 500 euro võrra on paisunud ka PRIA asejuhtide, kaitseministeeriumi uute asekantslerite ja majandusministeeriumi vanade asekantslerite palgad.

MTA kuulub rahandusministeeriumi alla. Ministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala kommenteeris, et MTA peadirektori palga määrab rahandusminister, ent kõigi teiste töötajate palgad määrab iga amet ise.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on kuus 5800 eurot teeniv Marek Helm MTA tööd järjekindlalt efektiivsemaks muutnud. «Varasemalt vaid kontrollfunktsioonile pühendunud tegevusele on tänaseks juurde tulnud selge nõustav tugi. Amet on näidanud häid tulemusi maksude kogumises ja võitluses maksupettustega ning seda on märgatud mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides,» selgitas Sester.

Ent miks on riigiasutustes niivõrd suured palgaerinevused? «Nii nagu erasektoris, on ka riigiasutustes valdkonniti teatavad palgaerinevused,» märkis rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Riina Maat.

Tema sõnul konkureerivad riigiasutused palgatasemetes sama valdkonna erasektori palkadega.

«Oluline on jälgida, et ametnike palkade konkurentsivõime ei halveneks, et mitte kaotada palgataseme tõttu kogenud tippspetsialiste ja -juhte. Samas ei tohi riik muutuda palgakasvu eestvedajaks,» sõnas Maat.

Terviklik riigipalgaliste analüüs 2015. aastal toimunud palgamuudatuste kohta valmib avaliku teenistuse aastaaruandega käesoleva aasta juunikuuks.

2016. aastal üldiseks palgakasvuks täiendavaid vahendeid riigieelarvest ei eraldatud. Neli protsenti lisaraha eraldati õpetajatele, kultuuritöötajatele, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse valdkonna töötajatele. Palku saab tõsta enamikus asutustes vaid sisemiste ressursside arvel.