/nginx/o/2016/01/26/4905879t1h11ec.jpg)
Eesti Energia sõnul on firma arvestanud riikliku abipaketiga põlevkivisektorile ning poliitiline toetus kavale on selgelt olemas, ent paketti tuleks rakendada vaid juhul, kui vastuolu riigiabireeglitega on välistatud.
Eesti Energia: abikavas peab olema välistatud lubamatu riigiabi risk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nii õlis kui ka elektri puhul oleme arvestanud, et meie omahind [valitsuse paketi tulemusena] langeb ja pääseme oma toodanguga rohkem turule,» ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter pressikonverentsil BNSile ja rääkis, et paketi rakendumine aitaks firmal säilitada tootmismahud ning ka praegu laovaruks toodetava kaubaga turule pääseda.
Ta märkis, et valitsus kutsus töögrupi probleemi lahendamiseks kokku juba 2015. aasta kevadel ehk enne seda kui probleem tekkis. «Esialgu oli tahe oluliselt vähendada ressursitasu ja ka saastetasu, kuna need on viimasel aastal märgatavalt tõusnud,» ütles Sutter. «Protsessi käigus on selgunud, et siin on mitmed riigiabi teemad ja ka muud küsimused, see polegi nii lihtne.»
Vastuseks küsimusele, kas Eesti Energia juristide hinnangul on valitsuse uue kavaga langetada ressursitasusid tagasiulatuvalt on riigiabi reeglitega vastuollu minek välistatud või väike, ütles Sutter, et küsimus on keeruline. «Asi ei ole must ja valge. Seda teemat peab võtma väga tõsiselt,» märkis Eesti Energia juht.
Ta rõhutas, et lõpliku paketi rakendumisel ei tohi võtta ühtegi riski rikkuda abireegleid. «Mitte midagi sellist, mis tuleb hiljem kooljana tagasi, ei ole meile kindlasti kaela vaja,» ütles Sutter vastuseks küsimusele, kas paketist tuleks loobuda, kui esineb mingigi risk, et summa tuleb hiljem tagasi maksta.
Peaminister Taavi Rõivase sõnul liigub valitsus põlevkivisektori 65 miljoni euro suuruse abipaketiga kindlalt edasi. «Riigi lubatud ligikaudu 65-miljoniline tasude leevendus põlevkivisektorile on jätkuvalt jõus ja see tuuakse isegi varasemaks,» ütles ta reede hommikul pressiteate vahendusel.
Ressursitasu langeb varem makstud raha arvelt
BNS kirjutas neljapäeval, et valitsus on otsustanud küll põlevkivi ressursitasusid langetada, ent teha seda läbi tagasimaksete eelmistel aastatel makstud tasude eest; otsuse põhjus on muuhulgas soov mitte minna vastuollu Euroopa Liidu riigiabireeglitega.
Saastetasusid põlevkivisektorile valitsus ei langeta, ent külmutab need eelmise aasta tasemel. «Tähelepanu pööratakse rohkem ressursitasudele. Valitsus, täpsemalt keskkonnaminister on seda disainimas,» ütles rahandusminister Sven Sester pressikonverentsil BNS-ile.
Neljapäeval valitsuse kabinetiistungil arutusel olnud eelnõust selgub, et maksulangetus algab 2015. aasta 1. juulist. Just siis oli raske kütteõli hind keskkonnaministeeriumi sõnul püsivalt olnud alla põlevkivi omahinna ning põlevkivielektri hind omahinna piiril.
Eelnõust selgub ka, et seaduse mõjul väheneb ressursitasude laekumine 2016. aastal 38,6 miljoni euro ulatuses ja 2017. aastal 26,7 miljoni euro ulatuses. Ida-Virumaal kaotatakse välisõhu saastamise lisakoefitsiendid, see muudatus jõustub tagasiulatuvalt selle aasta 1. jaanuaril.
Valitsus otsustas märtsi alguses, et põlevkivisektori probleemide lahendamiseks langevad hiljemalt juulist ajutiselt nii keskkonna- kui ressursitasud 0,275 eurole tonni kohta. Selle rahaline mõju sektorile on ligikaudu 40 miljonit eurot aastas. Alates 2018. aastast peaks rakenduma uus turuhinnast sõltuvate keskkonnatasude süsteem.