Päevatoimetaja:
Sander Silm

Ukraina kannatab kõrge merevaigupalaviku all

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Ukrainast pärit merevaik väljapanekul Malborki kindluses Poolas.
Ukrainast pärit merevaik väljapanekul Malborki kindluses Poolas. Foto: Wikimedia Commons / Mike Peel

Rahvasuus kannab see kant nime «Klondike». Lääne-Ukraina külakese Kuhhitska Volja kõrval laiuvad laaned meenutavad kuumaastikku täis mudaseid kraatreid ja kahjustatud puid.

Siin, soises pinnases, kaevandavad ebaseaduslikult merevaiku sajad meeste- ja naisterahvad, kirjutab Bloomberg Business. Nad on varustatud gaasil töötavate pumpadega, millega süstivad vett kolme kuni seitsme meetri sügavusse, lüües mulla laiali ning tuues päevavalgele meekarva aardeid.

Kui kõlab teade, et lähenemas on võõras auto, lendab varustus viuhti veoautodesse ja kaevurid vuravad minema. Vähem kui viie minutiga.

Selliseid merevaigumaardlaid on Ukrainas hulganisti ning kaevandajaid karjakaupa. Riikliku geoloogiakomitee hinnangul on maa lääneosa metsade alla maetud lausa 15 000 tonni merevaiku.

Kuna korrakaitse sisuliselt puudub ja kohalik võim väidetavalt korrumpeerub, on ebaseaduslik kaevandamine seadusliku – ja kulukama –versiooni välja tõrjunud.

Valitsuse rehkendust mööda kaotab Ukraina mainitud tegevuse tõttu sadu miljoneid maksudollareid aastas, üüratust keskkonnakahjust rääkimata.

Viimasel ajal on politsei ja üha jultunumaks muutuvate kaevandajate vahel esinenud kokkupõrkeid. Seetõttu on president Petro Porošenko saatnud eriüksusi korda majja lööma.

Kuna kaevanduste lähistele pääseb aga üksnes löökaukudest koosnevaid teid pidi ning «naabrivalve» käib kui kellavärk, ei saada kätte eriti kedagi.

«Neid on praktiliselt võimatu püüda,» ütles politseiohvitser Oksana Saitšõškina. «Isegi kui me teada saame, kus nad töötavad, siis selleks ajaks kui me kohale jõuame on neil olnud piisavalt aega metsa peitu joosta.»

Kohalike nägemuses on kaevandamine ainus viis ära elada. Nad töötavad umbes kuueliikmelistes tiimides, kel on kamba peale pump. Saak jagatakse omavahel ära.

Svitlana (45) oli varem lasteaias kasvataja. Siis sai ta palka 1200 grivnat ehk 48 dollarit kuus ning pidi ameti maha panema. «Siin saan ma selle endise kuupalga ühe päevaga,» ütles võrguga mudasest veest merevaiku traaliv tunkedes naine reporterile.     

Loomulikult kardab ta võimalust ühel päeval mõnda mudaauku ära uppuda. Aga lasteaeda tagasi ta enam ei lähe. «Riik meie eest hoolt ei kanna, meie peame ise hakkama saama,» selgitas Svitlana.

Õnneks pakkuvat politsei 12 tundi ööpäevas kaevandajatele «katust». Katuseraha on 500 dollarit per pump. Politsei eelistas teemat Bloombergile mitte kommenteerida.

Viimase kolme aastaga on äri võimsalt käima läinud, eriti tänu ekspordile Hiinasse. Hinnad on viiekordistunud, nael (0,45 kg) merevaiku maksab mehised 5000 dollarit. Diile tehakse kohalike juures kodus, ütles «töödekorraldaja» Igor. «Meil tulevad siin Kiievist, Poolast, ja Hiinast isegi.»

Kaevurid on teatud mõttes riigi ülesanded üle võtnud. Nad on korraldanud korjandusi haavatud sõdurite heaks, ehitanud parki mänguväljaku ning rahastavad parasjagu külakiriku ehitust.

Noorepoolne kirikuõpetaja Roman, üll must rüü, on ise ehitustööde ülevaataja. Aasta lõpuks peaks valmis saama, usub Roman, «kui poisid aitavad.» Loe: kui merevaiguraha ilusti laekub. 

Märksõnad

Tagasi üles