Kaubanduse kasv aeglustub üha rohkem

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijate ostuhoog hakkab deflatsiooni edasi kestes tasapisi vaibuma. Pildil Suure-Jaani Konsum.
Tarbijate ostuhoog hakkab deflatsiooni edasi kestes tasapisi vaibuma. Pildil Suure-Jaani Konsum. Foto: Elmo Riig / Sakala

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas märtsis aastaga püsivhindades kolm protsenti, teatas statistikaamet. Viimaste kuudega võrreldes on kasv aina aeglasemaks jäänud: detsembris kasvas müügitulu aastaga kümme, jaanuaris kaheksa ja veebruaris viis protsenti.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu ulatus märtsis 494 miljoni euroni.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes aastaga kuus protsenti. Müügitulu suurenes enamikes kauplustes, välja arvatud spetsialiseerumata kauplustes (kaubamajades).

Enim, 22 protsenti suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes; 20 protsenti kasvas müük posti või interneti teel kaupu müüvates ettevõtetes.

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes aastaga ühe protsendi.

Veebruaris langenud mootorikütuse müüjate müügitulu pöördus märtsis taas tõusule ning kasvas aastavõrdluses püsivhindades kaks protsenti.

Eelmise kuuga võrreldes vähenes jaekaubanduse müügitulu sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel ühe protsendi.

Mulluse esimese kvartaliga võrreldes on tänavu jaekabanduse müügitulu püsivhindades 5,5 protsenti suurem.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüütiku Karel Lemberi sõnul on jaemüügiettevõtete müügiutul kasv aeglustunud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. «Kuigi Euroopa Keskpank tegeleb aktiivselt majanduse stimuleerimisega, on selle mõju sisetarbimisele pigem tagasihoidlik,» ütles Lember pressiteate vahendusel.

Järgnevatel kuudel ootab Lember müügimahtude kasvu jäämist aastases võrdluses 3-5 protsendi vahele.

«Kuigi tarbijate finantsolukord on tugev, eelistatakse laenamisele ja kulutamisele säästmist,» märkis Lember. «Märtsi lõpu seisuga olid Eesti Panga andmetel Eesti kodumajapidamiste hoiused kasvanud viimase aasta jooksul saja miljoni euro võrra rohkem kui laenujääk. Samas on see deflatsioonilises keskkonnas mõistetav, kuna hindade languse tõttu on järgmisel kuul võimalik sama raha eest rohkem saada.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles