/nginx/o/2016/03/30/5210139t1hf7a0.jpg)
Seni, kuni valitsus keeldub maksusüsteemi muutmast, saabki ta tegeleda ainult tiksumisega, leiab Keskerakonna frakstiooni liige Kadri Simson.
Simson: valitsus tegeleb tiksumisega (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta sõnas, et vastu võetud vastu võetud eelarvestrateegia tähendab taas Eesti jaoks paigalseisu. «Probleem hakkab pihta valitsuse enda seatud piirangust – nii kaua kuni maksusüsteemi muutmine on põlu all, ongi võimalik ainult tegeleda tiksumisega ning eelarveaukude lappimisega,» nentis Simson. Ta tõdes, et uuest Põhjamaast on sellisel juhul palju rääkida, pigem oleme keskpärane Baltimaa.
Poliitiku arvates näitab eelarvestrateegia selgelt, et valitsus ei mõista meie põllumajandussektori keerulist olukorda. «Rääkida 4,6 miljoni euro suurusest erakorralisest toetusest ajal, kui Euroopa Liit lubaks meil maksta 19,9 miljoni eurot täiendavat otsetoetust, et kompenseerida otsetoetuse tasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega, on häbiväärne,» leidis Simson.
Samuti ei piisa tema sõnul õpetajate, kultuuri-, siseturvalisuse- ja sotsiaaltöötajate palgafondi kaheprotsendilisest kasvust. Selline kasv ei vii õpetajate palka lähiaastatel 120 protsendini Eesti keskmisest palgast, nagu lubatud ning tähendab tegelikult taas palga tõstmist sisemiste vahendite arvelt, ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige. «Ka lubatud tulumaksuvaba miinimumi tõusmine 170 eurolt 180le ei anna palgasaajatele mitte 10 eurot kuus võitu nagu esitati valitsuse eduaruandes, vaid säästetud tulumaks on kõigest 2 eurot kuus,» ütles Simson.
Positiivse mõju saavutamiseks peaks tema hinnangul hoiduma skeemidest madalapalgalistega, mille mõju on maksulaekumisele ettearvamatu ja märksa jõudsamalt tõstma tulumaksuvaba miinimumi.
Simson tõi välja ka kaks positiivset uuendust. Üheks selliseks näiteks on otsus vabastada alates 2018. aastast erisoodustusest tööandja poolt töötajate heaks tehtavad tervise- ja spordikulutused kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. «Kõigest seitse aastat ja viis päeva on möödunud ajast, kui Keskerakonna fraktsioon esimest korda sellise eelnõu algatas ning veel aasta ja kaheksa kuud läheb aega enne, kui selline väärt algatus lõpuks seadusena jõustub, aga meie töö on siiski lõpuks kandnud vilja,» ütles Simson.
Samuti saab teoks ehituseks kasutatava metalli pöördmaksustamine, mida antud sektoris tegutsevad ettevõtjad on juba pikalt oodanud, et väheneks käibemaksupettused ehitussektoris. «Ma arvan, et iga samm, mis korrastab turgu ning tagab ausa konkurentsi ettevõtjatele, on positiivne,» usub ta tuleva aasta suvel juhtuva muudatuse kohta.