/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/04/28/5314917t1h2cfa.jpg)
Valitsus on otsustanud järgmisel aastal põlevkivi ressursitasusid langetada, ent teha seda läbi tagasimaksete eelmistel aastatel makstud tasude eest; otsuse põhjus on muuhulgas soov mitte minna vastuollu Euroopa Liidu riigiabireeglitega.
Ressursitasud langevad tagasiulatuvalt varasema laekumise arvelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saastetasusid põlevkivisektorile valitsus ei langeta, ent külmutab need eelmise aasta tasemel. "Tähelepanu pööratakse rohkem ressursitasudele. Valitsus, täpsemalt keskkonnaminister on seda disainimas," ütles rahandusminister Sven Sester pressikonverentsil BNS-ile.
Vastuseks BNS-i küsimusele, kas ressursitasusid plaanib valitsus langetada tulevateks aastateks või teha eelmiste aastate eest laekunud tasudelt tagasimakseid, ütles Sester, et töösse läks viimane variant. "Me vaatame seda selles pildis, et mis hetkel juhtus olukord, kus brenti hinnad ja maailmaturuhinnad läksid langusesse," rääkis minister ja kinnitas, et tasusid langetatakse tagasiulatuvalt.
Neljapäeval valitsuse kabinetiistungil arutusel olevast eelnõust selgub, et maksulangetus algab 2015. aasta 1. juulist. Just siis oli raske kütteõli hind keskkonnaministeeriumi sõnul püsivalt olnud alla põlevkivi omahinna ning põlevkivielektri hind omahinna piiril.
Eelnõust selgub ka, et seaduse mõjul väheneb ressursitasude laekumine 2016. aastal 38,6 miljoni euro ulatuses ja 2017. aastal 26,7 miljoni euro ulatuses. Ida-Virumaal kaotatakse välisõhu saastamise lisakoefitsiendid, see muudatus jõustub tagasiulatuvalt selle aasta 1. jaanuaril.
Eelmiste aastate eelarvepositsioone valitsuse otsus aga ei mõjuta, kuna kahel viimasel aastal on eelarvesse toimunud 244 miljoni euro võrra rohkem laekumisi kui planeeritud ning ka selle aasta esimese kahe kuu maksulaekumine viitab pigem positiivsele stsenaariumile, lisas ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.
Vastuseks BNS-i küsimusele, kas üks valitsuse otsuse põhjuseid oli kartus, et vastasel juhul minnakse vastu riigiabireeglitele, möönis rahandusminister, et see oli üks põhjuseid. "Võtsime erinevaid aspekte aluseks, muuhulgas ka riigiabireegleid, aga ka keskkonnamõju," ütles Sester.
Valitsus otsustas märtsi alguses, et põlevkivisektori probleemide lahendamiseks langevad hiljemalt juulist ajutiselt nii keskkonna- kui ressursitasud 0,275 eurole tonni kohta. Selle rahaline mõju sektorile on ligikaudu 40 miljonit eurot aastas. Alates 2018. aastast peaks rakenduma uus turuhinnast sõltuvate keskkonnatasude süsteem.