/nginx/o/2016/02/02/4996847t1h29fa.jpg)
Järgmise nelja aasta eelarvestrateegia tähendab, et valitsusel on puudu 350 miljonit eurot, mis võetakse kas laenuna või reservidest.
Majanduse elavdamine jätab riigi rahanälga (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister ütles, et järgmistel aastatel on riigi rahavood mõnevõrra miinuses. Selle põhjuseks on tema sõnul see, et Eesti majandus pole saavutanud parimat võimalikku taset.
«Me peame selgelt (majanduse taset - toim) seda stimuleerima, siis kui me hoiame struktuurset tasakaalu, siis kerge nominaalne miinus on selgelt majandust elavdava mõõtmega,» ütles Sester. Kogu strateegiaperioodi jooksul ehk 2017-2020 on vaja juurde 350 miljonit eurot.
Sestri sõnul on tegu tavalise rahavoogude juhtimisega ning puudujääki kaetakse kas reservidest või laenuga. Pressibriifingul sõnas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu, et Euroopa Investeerimispangas on 200 miljoni suurune laenulimiit. «Kui vajadus peaks tekkima laenata, siis see on kindlasti instrument, mida on mõistlik kasutada,» ütles Kirsipuu.
Majandust aitab elavdada seegi, et kui tuleval aastal on struktuurne eelarve 0,2 protsendises ülejäägis, siis ülejäänud aastatel on see tasakaalus. Kirsipuu ütles, et neil on mõningased erimeelsused Euroopa Komisjoniga. «Järgmisteks aastateks ülejääki ei planeerita, kuna ülejääk tähendaks majandusest liigselt raha ära võtmist,» ütles Kirsipuu.
Kolmeprotsendine majanduskulude kärbe enamikes valdkondades peaks Sestri sõnul olema lihtne. Tulu loodetakse sellest 2,8 miljonit eurot. «Neil on veel seda rasva,» sõnas rahandusminister. «Kui vaadata majanduskulude kasvu läbi aastate, siis seda on päris palju olnud.»
Palgafond suureneb kahe protsendi võrra neljas valdkonnas – sisejulgeolek, õpetajad ning sotsiaal- ja kultuuritöötajad. Ülejäänud peavad Sestri sõnul palku tõustma tegevuse efektiivistamise kaudu. «Ei saa jätkuda see, et avalik sektor oleks jooksvalt ja pidevalt palgaralli eestvedaja,» tähendas minister.
Üks majanduse elavdamise meetmetest on näiteks kolm miljonit eurot suurvinvesteeringute toetamiseks. «Selline kulu oleks ühekordselt olemas, piloodina,» ütles Sester, lisades, et sealt paistab, kas on mõtet seda ka edasi arendada.
Sester ütles, et mitme riigifirma dividendid on vähenemas. Tallinna Sadama puhul ootakase jägmise aasta dividende 44 miljonit, mis on eelnevast kuus miljonit vähem. Eesti Energia dividende aga ootakse varasema 57 miljoni asemel 40 miljonit. Eesti Energialt mullu vähem makstud 30 miljonit aga selle sel aastal küsimise plaani ei ole. «Praegusel ajal selgelt tahame hoida Eesti Energiat konkurentsivõimelisena," ütles minister.
Aasta algusest 50 euroni suurenenud lähetuskulude päevamäära aga hakatakse maksustama tööjõumaksudega. Kuigi strateegias on kirjas 5,5 euro suurune maksulaekumise suurenemine, siis tegelikkuses on hoopis 1,4 miljoni eurone kulu, sõnas Sester.