/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/01/05/494364t1hd071.jpg)
Saar Polli uuring näitas, et valdav osa Eesti inimestest (59 protsenti) eelistaks, et ravikindlustusest rahastataks kõiki raviteenuseid, isegi kui ravijärjekorrad seetõttu pikenevad.
Inimesed ei taha arstiabi eest maksta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus küsiti, kas inimene oleks valmis ravi eest maksma, selleks et ta ise või pereliige pääseks väljaspool üldist järjekorda arsti vastuvõtule. Sellele ütles kindla ei kolmandik vastajaist.
Kuni 100 krooni oli kiirema abi eest välja käima 21 protsenti, kuni 500 krooni 26 protsenti ning üle selle 12 protsenti elanikest.
Küsiti ka, milliste teenuste eest ollakse valmis maksma. Üle 50 protsendi oli valmis seda tegema hooldus- ja taastusravi eest. Hambaravi oli nõus rahastama 41, eriarstiabi 36 ja haiglaravi 27 protsenti küsitletuist. Perearstiabi eest oli valmis maksma vaid 8 protsenti küsitletuist.
Nendes arvudes peitub aga tegelikult vastuolu, sest nii väikese raha eest, nagu inimesed on nõus oma taskust maksma, ei jagu ei taastusravi ega hambaarsti teenuste eest tasumiseks.