Soovitused internetis ostmiseks ja müümiseks

Foto: Panther Media/Scanpix

Peamiselt pannakse pettusi toime internetis, kuna sealne keskkond pakub anonüümsust ning tehingu osapooled võivad asuda Eesti erinevates paikades. Tarbijakaitseamet toob välja soovitused, kuidas internetis ostes ja müües tähelepanelik olla.

• Esmalt toob amet välja, et kui tehinguga kiirustatakse, siis võib kahtlustada pettust. Samuti kui hind tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see tavaliselt ei olegi tõsi.
   
• Internetiostude eest on mõistlik tasuda krediitkaardiga, sest ebaausa kaupleja korral on suurem võimalus ette makstud summa panga abiga tagasi saada. Krediitkaardiga kasutamisel kasutage alati turvalist maksekeskkonda. Igale veebilehele ei ole soovitatav sisestada oma krediitkaardi andmeid, eriti kriitiline peaks olema krediitkaardi numbri ja kinnituskoodi sisestamisel tundmatule veebilehele. Sellisel lehtedel tuleks eelistada maksevahenduskeskkondi nagu PayPal ja muud sellised.
   
• Kui e-pood nõuab toote eest sajaprotsendilist ettemaksu, siis tuleks kaaluda, kas ettemaks on kooskõlas kauba ooteajaga. Võimalusel peaks tarbija uurima osamaksetega tasumise võimalikkuse kohta. Kui kaupa või teenust tuleb väga kaua oodata ja müüja ei tundu täiesti usaldusväärne, tasub otsida alternatiive.
   
• Internetist ostmisel tuleb hoida alles kogu ostuga seotud teave ja kirjavahetus, ehk toote või teenuse kirjeldus, vormistatud tellimus, kaupleja kinnitus tellimuse kättesaamise kohta). Kelmi väitel, et pankade vaheline rahade liikumine võtab aega, kontrolli pankade vaheliste rahade liikumise kiirust. Kindlasti tasub nõuda teiselt poolelt internetipangast digitaalselt allkirjastatud maksekorraldust. Enamus Eestis tegutsevatest pankadest seda võimalust ka pakuvad.
   
• Suhtlusportaalides kaupade ja teenuste pakkumised, mis on märkimisväärselt soodsamad, kui tavapärased pakkumised, peaksid panema kolmekordselt järele mõtlema. Eriti hoolikalt tuleks suhtuda nn kinniste gruppide uskumatutesse pakkumistesse.
   
• Eraisikult ostes tuleks teise osapoole kohta koguda võimalikult palju informatsiooni ning sõlmida tehingu kinnitamiseks leping, mille pooled digiallkirjastavad. Kui müüja või ostja sellest keeldub, on mõistlik tehingust loobuda või leppida kokku näost-näkku kohtumine ja vahetada ese raha vastu kohtumisel.
   
• Pöörata tasuks ka tähelepanu müüja või ostja jutu järjepidevusele. Kui inimese jutt ja tingimused pidevalt muutuvad või kui tehingu sõlmimisse kaastakse keegi kolmas isik (näiteks palutakse raha kanda kellegi kolmanda kontole), siis tuleks tehing ära jätta. On üsna levinud, et pettur kasutab kurjasti kellegi kolmanda pangakontot, et enda seost varjata ning enda jälgi peita.
   
• Kui müüjaks on ettevõte, tuleks kahtluse korral kontrollida enne ostu Tarbijakaitseameti musta nimekirja ja äriregistrist maksuvõla puudumist. Kui müüjaks on eraisik, siis tasub müüja kohta kogutud andmed sisestada internetiotsingusse ning vaadata, kas tema nimi, telefoninumber, kasutajanimi või e-posti aadress jookseb läbi kusagilt foorumitest.
   
• Paljudes internetikeskkondades on eraldi teemapüstitused petturite kohta. Internetikasutajad postitavad oma negatiivse kogemuse tihtipeale teistele hoiatuseks. Selline eeltöö võtab küll mõnevõrra aega, aga kuna petturid on liikvel omajagu, siis hilisemate probleemide vältimiseks on see hästi kulutatud aeg.
   
• Samas ära pea paljuks anda hea ostu- või müügikogemuse eest ka positiivset tagasisidet, sest see on tunnustus tehingupartneritele. Siiski ei maksaks kõike pimesi uskuda, vaid ka positiivse tagasisidega tehingupartneri puhul käituda vastutustundlikult.