Politsei hoiatab: uus ja väga odav tehnikavidin on tõenäoliselt pettus

Uue tehnika soetamisel interneti teel peab olema ettevaatlik. Foto: Irmantas Gelunas

Pettused on väga levinud ja avaldusi laekub politseile igapäevaselt. Sestap hoiatavad korrakaitsjad, et 50 protsenti odavama uue tehnika soetamine interneti teel võib olla suure tõenäosusega pettus.

Politsei- ja Piirivalveameti prefekt Kristian Jaani sõnul on internetis peamisteks probleemideks see, kui kelmid müüvad olematud tooted või sama eset mitu korda, ei pane kaupa teele, kaup ei vasta kirjeldusele või kauba kvaliteet on halb. Ta sõnas, et samuti toimub varjumine anonüümsete kasutajanimede taha või võõra identiteedi kasutamine. Kelmid jätavad saadud kauba eest tasumata või võltsivad tihti maksekorraldusi.

«Pole olemas sellist asja, et tutika vidina saab soetada 50 protsenti soodsamalt. Sellisel juhul on kindlasti tegemist pettusega,» hoiatas Jaani. Ta sõnas, et inimesed teevad sissemakseid väga kergekäeliselt, uurimata, mis tegelikult pakkumise taga seisneb. «Ma soovitan inimestel pakkumist uurida ja googeldada ja jõuda isikuni, kes tegelikult kaupa müüb,» lausus ta. Jaani pani südamele, et kui lähikonnas on vanad inimesed, kes internetist kaupa tellivad, siis tasuks ka neid hoiatada või sellel teemal teadvustada.

Samuti märkis Jaani veel, et sõiduki eest ei tasu maksta 1000 eurot ettemaksu, teadmata, kes selle pakkumise või kuulutuse taga tegelikkuses seisab.

Statistika näitab, et 2015. aastal registreeriti PPA-s 828 kelmuse juhtumit kogukahjuga 2 660 494 eurot. Näiteks arvutikelmusi registreeriti 481 juhtumit kogukahjuga 691 903 eurot. Tarbijakaitseamet sai tarbijatelt 2015. aastal kokku 526 kaebust, neist 179 toote või teenuse kättesaamisega seonduvalt.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste sõnas, et põhimured tarbijakaitseameti vaatest on need olukorrad, mil tarbija ostab heauskselt toote või teenuse, kuid kaupa või teenust ei saa. Ta tõi näiteks e-poodidest tellitud kauba. «Samuti kontsertüritused, mil korralda ei taga ürituse toimumist ega ka piletiraha tagastamist ja ka fiktiivsed e-kauplused, mille abil võetakse vastutellimus neid kunagi täitmata,» sõnas Sooniste.

Põhilisteks muredeks tarbijakaitseameti vaatevinklist on agressiivne müük või ebaausad kauplemisvõtted, mis kahjustavad tarbija majandushuve. «Imetooted ja erinevad «tervendavad» tooted, mille puhul lubatud mõju puudub. Näiteks, toode või teenus ei vasta lubatule või kaupleja keeldub lahendamast tarbija pretensiooni toote puuduse osas,» selgitas Sooniste. Samuti ebatäpne info tarbijale, näiteks hind kättesaadavuse toote/teenuse omadus, tegelik olemasolu ja muu selline.

Üheks näiteks võib tuua selle, et suur hulk reisihuvilisi ostsid ühelt reisifirmalt Facebooki ja veebilehe vahendusel pakutud kauglennu pileteid väga soodsalt. Tarbijale saadeti pärast raha maksmist broneeringukinnitus, mis hiljem osutus võltsituks või oli tegemist broneeringuga, mis tühistati vahetult pärast tarbijale kinnituse saatmist. Inimesel ei olnud hiljem enam võimalik reisifirmaga kontakti saada, sest ei vastatud enam telefonikõnedele ega kirjadele. Selle näite puhul põhjustas «reisifirma» tarbijatele kogukahju ulatus üle 100 000 euro.

«Need märgid on müügiprotsessis olemas, mis peaksid tegelikult ostja tähelepanelikumaks tegema, seega ei tasu suurt summat sissemaksuks esialgu tasuda» rõhutas Sooniste. Ta soovitas jagada informatsiooni sotsiaalmeedias või sõpruskonnas, kui tekib internetist ostmisel probleeme.

Tasub teada.

Peamiselt on pettuste ohvrid internetikasutajad, kes soovivad midagi osta või müüa. Samuti e-kaupluste kliendid, heasoovlikud inimesed tänavalt või vanemad inimesed.

Petturid otsivad ohvreid erinevatest temaatilistest internetifoorumitest (autohuviliste kommuunid, tehnikahuviliste kommuunid, aga ka näiteks pereteemalised foorumid), kus toimub lisaks aruteludele ka kasutatud asjade ost ja müük.

Tegu saab alguse müügikuulutuse lisamisest, mille peale eset osta sooviv inimene võtab petturiga ühendust. Samuti leitakse ohvreid internetilehekülgedelt, mis on keskendunud ostumüügi kuulutuste vahendamisele (kuulutusportaalid).