/nginx/o/2016/04/11/5253643t1hc7b2.jpg)
Eile sattusid Ateenas taas raskustesse Kreeka ja tema rahvusvahelised võlausaldajad. Komistuskiviks said täiendavad kasinusnõuded. Lootus kiirele lahendusele on kustumas.
Kreeka kõnelused kreeditoridega kiilusid kinni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patiseisu peamiseks põhjuseks on nn tagavarameetmed, mida nõuab Kreekalt Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) summas kuni 3,6 miljardit eurot – puhuks, kui Ateena eelarve-eesmärkidega jänni jääb.
Kreeka rahandusminister Eukleides Tsakalotos propageerib alates nädalavahetusest lahendust, mille puhul leitaks lisaraha vajadusel riiklike kulutuste kärpimisega tervikuna, kirjutab The Wall Street Journal.
IMF vaidleb vastu ja väidab, et lauskärbetel poleks erilist mõtet. Nad nõuavad, et kirves löödaks täpselt sinna, kuhu vaja – nimelt pensionitesse ja tulumaksusoodustustesse. Mis oleks Kreekas poliitiliselt plahvatusohtlik.
Kreeka ja Euroopa Liidu ametnikud lootsid veel eilse koosviibimise künnisel, et kokkulepe sünnib kiiresti ning rahandusministrite eurogrupp saab selle homme (neljapäeval) heaks kiita.
Homne koosolek on nüüd tühistatud. «Rohkem aega vaja,» säutsus eurogrupi presidendi Jeroen Djisselbloemi esindaja Michel Rejins. «Esimese ülevaate, tagavarapaketi ja võla koosolek hilisemas etapis.»
Millal läbirääkimised jätkuvad, pole selge.
Ateenas kardetakse, et eurogrupp võib koguneda alles korralise koosolekuna kalendrisse kirjutatud 24. mail. See seaks Kreeka suure surve alla, kuna kokkulepete vormistamine võtab aega ning juulis tuleb teostada kopsakaid laenumakseid, mis paketiraha järgmise portsuta võimatuks osutub.
Kreeka valitsuse rahakirstud tühjenevad tempokalt ning mõnede euroametnike hinnangul on riigisektoril näpud põhjas juba juuniks. Siis oleks valikuid kaks: lükata edasi riigiteenistujate palkade või pensionite väljamaksed – või panna «ootele» hoopis IMF.