/nginx/o/2014/11/06/3496481t1h049c.jpg)
Tänapäeval hoiavad vähesed suuri summasid kodus ja üha enam investeeritakse kodu turvalisusesse – näiteks turvauste, lukustatud trepikodade, koduvalve teenuse ja kodukindlustuse abil. Isegi kui kodu on turvatud, pole mõistlik hinnalist vara kodus laokil hoida.
G4Si juhtimiskeskuse juhataja Reiko Tääker nendib, et esmalt peaks veenduma, et väärtuslikud asjad ei vedeleks mööda majapidamist laiali. Tundub lihtne põhimõte, kuid harukordne pole see, kui varas murrab sisse korterisse või majja, kus ta on varem läbi akna märganud vara vedelemas, olgu selleks kallis elektroonika, raha või ehted.
Vara peitmisest ei pruugi aidata
Samuti ei soovita Tääker panna raha või väärisesemeid tavapärastesse või filmis nähtud peidukohtadesse, sest murdvaras oskab vaadata nii riidekapis seisvasse jalatsikarpi, madratsi alla kui ka öökapi sahtlisse. Ka põhja prefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse juhtivuurija Viktor Brujev tõdes, et suur osa varguse ohvriks langenud inimesi ei ole oma vara kaitseks teinud lisainvesteeringuid ning peitnud esemed kas kummutisahtlisse, kappi või näiteks isegi padjapüüri sisse. Vilunud vargale on need aga esimesed kohad, kust saaki otsima asutakse.
«Kui kodus on paar-kolm hinnalist eset, siis võiksid need olla tugevast materjalist lukustatud kapis,» soovitab Tääker. Kui asju on rohkem, võib kaaluda turvakapi või seifi soetamist. Seifi kasuks otsustades peaks selle valima vastavalt vara väärtusele, kuid oluline on ka seifi asukoht. Kui seif on kvaliteetne, aga selle kinnituskoht on nõrk või sobimatu, siis võib juhtuda, et varas jalutab piltlikult öeldes koos seifi ja seinaga minema. Tääkeri sõnul pole seifi kättesaamine küprokseina küljest eriline kunst ning siis ei oma seifi turvaklass üldse tähtsust.
Brujev rõhutas, et kodust lahkudes ei tasu jätta asju nähtavale kohale, eriti aknalauale või akna lähedale. Kardinad või rulood tuleks aknale ette tõmmata, aknad kinni hoida, mitte jätta tuulutusasendisse. Samuti tasub alati kontrollida, kas olete enda järel ukse lukustanud - seda ka kodus olles -, sest osa pikanäpumeestest kasutavad ära just inimeste hajameelsust, viies ka pererahva kodus viibimise ajal kaasa esikus olnud käekotid, autovõtmed jm ettejuhtuva.
Kodukindlustus iga juhtumi vastu ei aita
Juhul kui kodus on vaja hoiustada suuremat hulka sularaha, tasub teada, et üldiselt kindlustuspoliis sularaha ei kindlusta. «Kahju korral on väga keeruline tõendada, kas raha oli kodus riiulis või mitte,» põhjendas Seesam kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. Samuti on risk väga suur kallite üksikesemete puhul, nagu näiteks maalid, erinev tehnika ja juveelid. «Kui hoiustamist vajab suurem rahasumma või kallid esemed, siis võiks kaaluda turvakapi või seifi muretsemist,» sõnas ta.
Gilden paneb inimestele südamele, et nad ei ootaks esimese kahjujuhtumini, et alles siis pöörata tähelepanu kodukindlustuspoliisile ja tingimustele. Iga kindlustusandja ja -paketi puhul on välistused ning maandamata riskid, millega tuleks lepingut sõlmides tutvuda. Kindlasti tasub jälgida seda, kas ja mis summas on kindlustatud kodune vara. Võimalik, et kindlustus hüvitab varastatud kodutehnika, kuid mitte kalleid ehteid või dokumente ja andmekogusid.
Variandiks ka varahoidla
Kui seifi või turvakapi muretsemine tundub liialt tülikas, võib väärtusliku eseme ka näiteks varahoidlasse viia. G4Si müügidirektori Jaan Nappuse sõnul tuuakse nende varahoidlatesse tihti hoiule ka proosalisi esemeid ning esemete rahaline väärtus pole inimese jaoks alati määrav – väärisesemeteks võivad olla ka andmekandjad, isikut tõendavad dokumendid jm. «Meie varahoidlatesse tuuakse erinevaid asju: lisaks ehetele ja väärismetallidele ka dokumente, maksumärke, fototehnikat jms. Aeg-ajalt soovitakse hoiustada ka sularaha ja välisriikide valuutat,» rääkis ta.
Mida tasuks varahoidlas hoiustada: