/nginx/o/2015/09/14/4488495t1h68b8.jpg)
Ettevõtjad leidsid 10. Danske liidrite foorumil, et riik on majandusellu liiga palju sekkunud ja võiks pigem tegeleda majanduskeskkonna reguleerimisega.
Ettevõtjate hinnangul on riik majandusellu liiga palju sekkunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti majanduses on Eesti riiki selgelt liiga palju,» ütles Graanul Investi tegevjuht Raul Kirjanen. Ta lisas, et riigi eesmärk peaks pigem olema konkurentsivõimelise regulatsiooni loomine, kus ettevõtted saavad tegutseda ja konkureerida, kaasa arvatud eraettevõtted, vahendab BNS.
Riigiettevõtlusel on tema sõnul alati maik juures, et ettevõte saab minna omaniku juurde ja küsida endale paremaid tingimusi, millele aitab kaasa riigiettevõtete dividendifunktsioon.
Kirjanen nimetas positiivseks käima läinud diskussiooni riigifirmade osaluse säilitamise vajalikkuse üle. «Ma loodan, et see lõpeb sellega, et riik tõmbab veidi majandusest tagasi ja tegeleb ettevõtluskeskkonna loomisega.»
«Täna näeme suht hästi, et riigiettevõtete riskivõtmise tolerants ennast ei õigusta, seal on vaja sõltumatut osapoolt, kes oma raha mängu paneb, kes saaks öelda, et mingeid asju me teeme, mingeid mitte,» rääkis Kirjanen.
Tööandjate Liidu tegevjuht Toomas Tamsar nentis samuti, et riik on võtnud liiga suure rolli majanduses ja ühiskonnas. «Teisalt on jällegi valdkondi, kus Eestis on korraga nii üle- kui alajuhtimine. Meil on kusagil häälekad seltskonnad, on see siis teadus, meditsiin, haridus, kus on vaja teha selgeid otsuseid ja neid me ei suuda teha,» rääkis ta.
«Mul on väike hirm, et kogu see power, mis juhtimise ja seadusloome tasandil on, seda on natuke liiga palju,» ütles Erply asutaja ja juht Kristjan Hiiemaa.
«Riik võiks panna oma power'i sinna, kuhu seda on mõistlik panna,» ütles Hiiemaa, lisades, et riik võiks näiteks tegeleda sellega, et Ida-Virumaal oleks töökohti.