Riik tahab muuta alaealiste tööle värbamise lihtsamaks

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Praegu on tööandjatele alaealiste värbamine keerukas protsess. Seda ilmestab ka näiteks tänavusel noorte töömessile kohale tulnud kesine arv tööandjaid. 

Sotsiaalministeerium on algatanud eelnõu alaealisi puudutava töölepingu seaduse muutmiseks. Eelnõuga loodetakse vähendada noorte tõrjutust tööturul, pakkuda neile rohkem töökogemusi ja parandada leibkondade majanduslikku toimetulekut. 

Peamisteks takistuseks alaealiste töölevõtmisel peavad tööandjad jäika tööaja regulatsiooni ning ohtraid ettekirjutusi lubatud ja keelatud tööde osas. Samuti on ressursikulukas tööinspektsioonilt alaealise tööle võtmiseks loa saamine.

Eelnõuga soovitakse näiteks kaotada Tööinspektsioonilt loa taotlemise kohustuse 13-14-aastaste alaealiste puhul, mis vähendaks Tööinspektsiooni töökoormust.

Uus eelnõu eristab koolikohustusliku alaealise puhul tööaega õppetöö ajal ja koolivaheajal.  

13-14 aastased võivad tulevikus praegusega samamoodi töötada neli tundi päevas ja 20 tundi nädalas, ent koolivaheajal võib laps töötaja kuni seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Selle eesmärk on teha tööandjale lihtsamaks alaealise palkamine koolivaheajal - kui ettevõttes on tööpäeva pikkus 7-8 tundi, siis praeguse korra järgi peaks ta leidma kaks alaealist noort tööle. 

Lisaks muutub 15-17-aastase mittekoolikohustuslik töötaja tööaeg täiskasvanud töötajaga võrdsemaks.  

Selle muutusega ei kaotaks tööandja oluliselt täiskasvanud töötaja asemel alaealisega töölepingut sõlmides. 15-17-aastase töötaja, kes ei ole koolikohustuslik oleks täistööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas senise 6 tunnise päeva ja 30 tunnise nädala asemel.

Samuti on takistatud vajadus alaealist töötajat rakendada tööle pärast kella 20.00.

Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt töötas teeninduse, majutuse ja toitlustuse valdkonnas palju alaealisi. 2014. a oli lisaks avaliku halduse alale enim 15-17-aastaseid töötajaid toidu ja joogi serveerimise alal jaekaubanduses, sporditegevuses, lõbustus- ja vaba aja tegevustes ning majutuse valdkonnas. Nimetatud tegevusaladel tehtava töö iseloomust tingituna tehakse tööd vahetustes ning õhtuti.

Töölepingu seaduse kohaselt on alaealisel ajavahemikus 20.00-24.00 töötamine lubatud vaid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevusealal.

Alaealise tööle rakendamise keeld pärast kella 20.00 võib seega osutuda takistuseks, kui alaealine soovib  töötada nt teenindusettevõttes, kus õhtune vahetus töötab kauem kui kell 22.00. Alaealise tööle võtmine võib sellisel juhul osutuda keeruliseks, kuna see võib endaga kaasa tuua vajaduse korraldada teiste töötajate tööd alaealise töötaja järgi.

Eeltoodust tulenevalt kaalutakse  15-17-aastaste alaealiste, kes ei ole enam koolikohustuslikud, puhul tööle rakendamise piirangu muutmist 6.00-22.00 ning lubada neil teatud tegevusaladel töötada ajavahemikus 22.00-24.00.

2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise uuringu raames vastas veerand tööandjatest, et näeb praegu probleeme või piiranguid alaealistega töösuhtesse astumisel ning üks peamisi põhjuseid selleks on seadusega ettenähtud piirangud alaealiste tööle võtmisel.

Eriti mõjutab muudatus ettevõtteid, mis tegelevad toidu- ja joogi serveerimise, jaekaubanduse, lõbustus- ja vaba aja tegevuste ning majutuse valdkonnas, kus on suurem nõudlus tööjõu järele koolivaheaegade perioodidel.

«Praegu kehtiv alaealiste töötingimuste regulatsioon on väga piirav. See on viinud olukorrani, kus alaealise tööle võtmine ei ole tööandja jaoks atraktiivne ning alaealisi ei saa tööle rakendada määral, milleks nad tegelikult võimelised on,» kommenteeris algatust tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. 

Eelnõu loodetakse saada tänavu maikuus kooskõlastatud ning selle jõustumist loodetakse järgmise aasta teisest poolaastast. 

Tööandjate Keskliidu kommentaar

Oleme oma varasemates ettepanekutes Töö- ja puhkeaja seaduse muutmiseks alaealiste kohta teinud ettepaneku eristada miinimumpalga maksmise nõudeid alaealiste puhul.

Kui töötaja töötab täistööajaga, siis kehtib vähemalt miinimumpalga maksmise nõue. See säte ei soosi noorte töötamise võimalusi, sest kui noore täistööaeg on 20, 30 või 35 tundi nädalas, siis tema poolt väljateenitav summa võib jääda oluliselt alla miinimumpalka ning tööandjale läheb selliste inimeste palkamine liiga kalliks. Ei ole ka loogiline, et alaealiste töötasu oleks kõrgem kui tavatöötajatel selleks, et neil tekiks võimalus miinimumpalk välja teenida.

Samuti oleme teinud ettepaneku anda töö tegemise võimaluse rohkem kui pool koolivaheajast (suvevaheaeg) 15 -16 aastastel alaealistel, kes on koolikohuslased. 

Kaubandus- Tööstuskoja kommentaar:

Kaubanduskoda esitas Sotsiaalministeeriumile ettepanekud, mis aitavad noortel juba alaealisena saada esimesed väärtuslikud töökogemused. Tänaseks on ministeerium koja ettepanekuid arvestanud ning välja töötanud töölepingu seaduse muudatused, millega leevendatakse alaealiste töötamisele kehtestatud piiranguid.

Koda on kaua aega seisnud noorte ettevõtlikkuse toetamise eest. Sügisel liikmete seas läbi viidud küsitluse tulemustes selgus, et üheks oluliseks takistuseks töökogemuse saamisel on noorte töötamist puudutava valdkonna ülereguleerimine.

Et olukorda parandada, tegime Sotsiaalministeeriumile ettepanekud, mis muudavad noorte töölevõtmist ettevõtjatele oluliselt lihtsamaks. Nii on ka noortel paremad võimalused töökogemusi hankida.

Ettepanekud, mis ministeerium heaks kiitis:

leevendatakse piiranguid tööpäeva pikkusele ja lubatakse koolikohustuse täitnud alaealistel töötada kuni 8 tundi päevas

alaealiste töötamist öisel ajal muudetakse paindlikumaks

alaealistel lubatakse teha mõningaid töid, mis on neile hetkel keelatud

lihtsustatakse tööloa saamise protsessi