Sundmüükide arv kasvas mullu üle kahe korra

Sundmüükide hulk on hüppeliselt kasvanud. Foto: Graafika: Margit Randmäe

Eelmisel aastal müüsid kohtutäiturid 716 inimestelt võlgade katteks ära võetud kinnisvaraobjekti. Võrreldes 2009. aastaga kasvas sundmüükide hulk üle kahe korra ja 2007. aastaga võrreldes lausa üle nelja korra.

Kui mullu hakati lõpuks ometi rääkima võimalikust kriisi lõpust, siis paljude eestlaste jaoks jõudis õige kriis alles kohale.

Nimelt võtsid kohtutäiturid mullu eraisikutelt ära 716 kinnisvaraobjekti ja müüsid need tekkinud võlgade katteks maha. Võimatuks muutunud laenude katteks läksid müüki nii kodud kui ka tagatisvarad, näiteks suvilad või vanemate korterid.

Kohtutäitur Elin Vilippus, kelle nimi sundmüüke kajastavas Ametlikes Teadaannetes tihti esile kerkib, räägib, et inimestel on erinevaid põhjusi, miks võlgu jäädakse. Tema sõnul ei ole tõsi arvamus, et pank on alati see, kes sundmüügi algatab.

Põhjus, miks mullu oli tunduvalt rohkem sundmüüke kui tunamullu, on Vilippuse sõnul see, et paljud inimesed ei pidanud enam vastu ja olid sunnitud kaotust tunnistama.

«Pangad saadavad viimases hädas asjad kohtutäiturile. Enne üritatakse koostööd teha. 2010. aasta oli see aeg, kui püüti asju elus hoida, uusi kokkuleppeid sõlmida,» sõnab ta.
Kohtutäituri sõnul on tavaliselt niiviisi, et kui asi läheb halvaks, poevad inimesed pigem peitu.