Ülekoormatud elektrijuhtmed tekitavad tihti tuleohtu

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi tuleohutusreegleid ning lahtise tulega ümber käimist õpetatakse juba lasteaias, siis praktika näitab, et tulekahjud tekivad ikka selle tõttu, et ei peeta tihti kinni elementaarsetest tuleohutusnõuetest.

Seesami varakindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul mingeid uusi reegleid kodu tuleohutuse osas seatud ei ole ning pigem tuleks aeg-ajalt meelde tuletada kõik vana. «Tuli võtab jätkuvalt peredelt kodusid ja inimestelt elusid ning väga tihti on tegelikult ohutuse tagamine koduomaniku enda kätes,» sõnas ta.

Peamisteks tuleohtlikeks kohtadeks kodus on lahtiste kolletega ahjud ja kaminad. «Ahjusid tuleb kütta mõistlikult, kuna ülekütmisel võivad tekkida praod või süttib tahm,» lausus Gilden. Küttekoldes ei tohi põletada plastikut, tekstiile, ega liimi-, lakk- või värvaineid sisaldavaid materjale. «Tuleoht on olemas ka tavalise söögitegemise korral, sest süttida võib ka näiteks pannil olev rasv,» märkis ta. Gilden tuletas meelde, et toidu valmimise ajal peaks kindlasti köögis viibima, sest enamik köögist alguse saavatest tulekahjudest on seotud just toidu kõrbemisega.

Tuleohtu põhjustavad tihti ka elektriseadmed ning ülekoormatud elektrijuhtmed. «Tänapäeval on kodudes palju tehnikaseadmeid, samas aga ei jõua järele elektrisüsteemide uuendamine,» lausus Gilden. Ta mainis, et seetõttu oleme näinud juhtumeid, kui elektrisüsteem on vana ja pistikupesi ei jätku, mistõttu tehakse pikendusjuhtmetest ohtlikke jätkeid, mille tulemuseks võib olla juhtmete ülekoormus ja sellest algav tulekahju.

Ka kõik käepäraste vahenditega parandatud elektriseadmed on ohtlikud. «Kindlad ohumärgid on seadmete sulamis- või põlemisjäljed, kuid õnnetusi juhtub ka seadmetega, mis on väliselt täiesti korras. Seetõttu peaksid elektrisüsteemide paigaldamise ja seadmete parandamisega tegelema kindlasti vaid vastava ala spetsialistid,» rõhutas Gilden.

Juba tekkinud tulekahju või tuleohtlikku olukorda aitavad varakult avastada suitsuandurid, mis peaksid kindlasti igas kodus olemas olema. «Korteris peaks andur olema paigaldatud ruumi, mis on kõikide ruumidega ühenduses, näiteks koridori. Hea on, kui suitsuandur oleks ka igas magamistoas. Elumajades peaks andureid olema rohkem, vähemalt üks iga korruse kohta, sealhulgas keldris,» selgitas Gilden. Ta mainis, et korra kuus tuleks anduri testnupu abil kontrollida ka selle korrasolekut.

Kui kodus  on puuküttega ahi, pliit või kamin, tasuks hankida ka  vingugaasiandur. «Näiteks liiga varase siibri sulgemise korral eraldub vingugaas ilma suitsuta ja tavaline suitsuandur seda ei tuvasta,» lisas Gilden.

Peamistest tulekustutusvahenditest peaksid igas kodus olemas olema tulekustuti ja tulekustutustekk, millega saab ära hoida suurema kahju.

Peamised soovitused koduomanikule tuleohu vähendamiseks.

• Ahjusid tuleb kütta mõistlikult. Ülekütmise korral võivad tekkida ahju praod või süttib tahm.
• Küttekoldes ei tohi põletada plastikut, tekstiile, ega liimi-, lakk- või värvaineid sisaldavaid materjale.
• Köögis valmivat toitu ei tohi jätta järelvalveta.
• Lahtist tuld (sh põlevaid küünlaid ja sigarette) ei tohi paigutada kergelt süttivate esemete lähedusse.
• Tikud peavad olema lastele kättesaamatus kohas. Ühtlasi tuleb lastele selgitada, miks ei tohi tikkudega mängida ning millised võivad olla tuleõnnetuse tagajärjed.
• Elektrisüsteemide ja –seadmete korrasolekut tuleks aeg-ajalt kontrollida.
• Igas kodus peaks olemas olema suitsuandur, tulekustuti ja tulekustutustekk. Puuküttega ahju, pliidi või kamina olemasolul ka vinguandur.