Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2016/04/25/5305145t1h63a9.jpg)
Leinas lähedased olid jahmunud, kui selgus, et pealinnas pole võimalik saada perekonna rahulaks sobiva suurusega platsi. Kalmistu esindaja kinnitusel kehtib selline kord juba aastakümneid.
«Veebruaris suri ootamatult pereliige, mis oli väga suur šokk. Väga suur šokk oli ka see, kui selgus, et Tallinnas ei olegi võimalik rentida suuremat hauaplatsi kui kahekohaline,» kirjutas Margot, kes leheveergudel oma nime näha ei soovi. Talle öeldi, et vaid erandjuhul olevat Liiva kalmistul võimalik saada kolme- või neljakohaline hauaplats.
«Erand tehtavat siis, kui näiteks sureb alaealine või kui peres on kolm vana inimest, siis eraldatakse kolmekohaline plats. Rohkem erandjuhte ei nimetatud,» rääkis naine. Ta kirjutas kalmistujuhatajale avalduse, kus palus suurendada nende kahekohalist hauaplatsi ühe-kahe koha võrra.
«Kuna lisaks maetud pereliikmele olen veel mina ja minu kolm täiskasvanud vallalist last, siis sooviks saada endale pereplatsi, et ootamatute sündmuste korral oleks see mure ka järeltulijate jaoks lahendatud,» rääkis Margot. Tema lähedase matus oli märtsi alguses ja kuu aega hiljem ei olnud kõrvalplatsile veel kedagi maetud. «Nii et väga kitsas ei tundu nende matmiskohtadega olevat,» märkis ta.
Tallinna Kalmistute teenindusjuhilt Lauri Bergilt sai ta vastuse, et see ei ole võimalik. «Kui oleksin sellest probleemist varem teadnud, oleksin otsinud kohta linnast väljas asuvatelt surnuaedadelt,» sõnas Margot nördinult.
Bergi sõnul kehtib selline kord pealinnas juba paarkümmend aastat. «Põhimõtteliselt hauaplats eraldatakse abikaasade jaoks,» selgitas Berg. «Ette hauaplatse ei saa, sest kogu meie infosüsteem on matuse- ja hauaplatsipõhine ja andmed tulevad pärast surma registreerimist otse rahvastiku registrist.» Bergi sõnul leidub pealinna kalmistutel hauaplatse, mis on kümme aastat olnud ühe suguvõsa käes, ja kui on võimalik, siis sinna lubatakse ka peale matta.
«Aga hauaplatsi laiendada ilma reaalse matuseta on võimatu,» toonitas Berg. Teenindusjuhi sõnul tohib kirstumatuse puhul peale matta 20 aasta möödumisel. «Urni on võimalik kas või hommepäev peale matta, sest olemasolevat kirstumatust ei sega see mingil moel,» selgitas Berg.
Teenindusjuhi sõnul võib ühekohalisele kirstumatuse hauaplatsile matta 18 ja kahekohalisele 36 urni. «Nii et ka see on pereplats,» sõnas Berg. Ta toonitas, et Tallinnas pereplatse ei müüda, vaid antakse 15 aastaks tasuta rendile.
«See on vajalik selleks, et kasutajate andmed säiliksid registris aktuaalsed,» põhjendas Berg tähtajalist lepingut. Pärast lepingu aegumist võetakse lähedastega uuesti ühendust, kontrollitakse andmed üle ja sõlmitakse uus tasuta leping.
Bergi sõnul kehtib selline kord vaid pealinnas ja kindlasti on väiksemaid omavalitsusi, kus jagatakse platse n-ö ette.
Pealinnas on uute hauaplatside vajadus rahuldatud 20 aastaks. «Mis edasi saab, ei oska mina teile öelda, aga uute hauaplatside vajadus on Eestis meil kõige suurem,» sõnas Berg. Pealinna kalmistutele matmise puhul ei ole sissekirjutus piirang. «Kui surm on registreeritud, siis süsteem võtab andmed sealt automaatselt ja kus kadunuke elas, seda meie enam ei näe,» selgitas Berg.
Praegu on pealinnas kaks kalmistut, mille kontoriuksest võib igaüks sisse astuda ja hauaplatsi taotleda. Need on Liiva ja Pärnamäe. Siselinna kalmistule saavad uut hauaplatsi taotleda need pered, kel on seal juba olemas kalm, kuhu aga juurde matta enam ei saa.
Metsakalmistul on algusest peale kehtinud eritingimused ehk see on mõeldud kindlatele organisatsioonidele ja tuntud isikutele. «Näiteks akadeemiku kõrvale saab matta tema abikaasa, aga lastele sellele reserveeritud alale enam kohta ette nähtud ei ole,» tõi Berg näite.
Teenindusjuhi sõnul lähtutakse vajaduse korral perekonna ühinemise põhimõttest ja püütakse lastele leida kohta Metsakalmistu üldosas. «Aga kui tulla uksest sisse ja öelda, et tahan Metsakalmistule kohta saada, siis seda ei saa,» kinnitas Berg. Ka Rahumäe kalmistu on ammendunud ja sinna saavad uusi hauaplatse vaid need, kellel juba olemasolevale platsile ei ole võimalik juurde matta.
«Kui me hakkaksime seal platse kõigile andma, siis need, kellel juba olemasoleval platsil ruumi ei ole, peaksid minema Liivale, aga uued tulijad saaksid sinna platsi,» rääkis Berg.
Tartu kalmistute juhataja Enn Veenpere sõnul Tartu linnas asuvatel kalmistutel uusi platse välja ei anta, välja arvatud urnimatuseplatsid Raadi kalmistul.
«Välja antakse vaid hooldamata platse, mis on vastavalt kalmistuseaduse nõuetele arvele võetud,» rääkis Veenpere. Uusi platse antakse 1994. aastal avatud Tuigo kalmistule vastavalt taotleja vajadusele. Matmisplats eraldatakse surmatunnistuse alusel.