Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ettevõtlussaadik Oviir usub, et Ida-Virumaad annab veel päästa (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Liisa Oviiri sõnul kannab ta tihti välismaal Eestis tehtud aksessuaare, et propageerida meie oma disainerite loomingut.
Liisa Oviiri sõnul kannab ta tihti välismaal Eestis tehtud aksessuaare, et propageerida meie oma disainerite loomingut. Foto: Mihkel Maripuu

Esimest korda ministritoolil istuv 39-aastane ettevõtlusminister Liisa Oviir loodab enne suvepuhkust valitsuse ette jõuda kolme algatusega, mille kallal on tema meeskond viimasel ajal usinalt tööd teinud.

Üks valdkond, millel Eestis on praegu käes üsna kibedad päevad, on põlevkivitööstus. Kas põlevkivitööstus on oma aja ära elanud või on veel võimalusi seda päästa?

55 protsenti Eestist tarbitavast elektrist tuleb põlevkivi baasilt. Samas, arvestades Pariisi kliimakokkuleppeid ja õiguslikku raamistust peame endale aru andma, et ühel hetkel ei ole meil mõistlik põlevkivist elektrit edasi toota. See hetk aga ei ole homme. Samamoodi on küsimus, mille pealt me seda edasi toodame.

Ida-Virumaa probleem ei ole tegelikult ju selles, kas ja kui palju sealt põlevkivi kätte saab, vaid pigem selles, et tegemist on piirkonnaga, mis on ühe tööstuse keskne. Põlevkivisektor – kus kunagi oli tööl 15 000 inimest – on oluliselt vähendanud oma mastaapi, praegu töötab seal 2700 inimest. Tulemus on, et kui Tallinnas on töötus 3,7 protsenti, siis Ida-Virumaal on 12,4 protsenti.

Eesti ei ole saar, meid mõjutab see, mida teevad meie lähiriigid. Soome ja Rootsi pakuvad energiaintensiivsematele tarbijatele soodsamat energiat. Läti, Leedu, Poola, Ungari ja Rumeenia pakuvad investeeringutele riigitoetusi. Kui meie ei paku mitte midagi, siis on jube keeruline. Sellepärast olen valitsuses küsinud raha juurde, et leida võimalus teist tüüpi tööstuse toomiseks Ida-Virumaale.

Ja see ei tähenda, et me külvame sinna raha, vaid toetame piirkonda sellega, et aitame lahendada mingit probleemi, et inimestel oleks tööd ja hea elukeskkond. Arvestades selle piirkonna eripära, on seal lisaks majandusaspektile hästi oluline ka julgeolekuaspekt. Seeläbi tagame tegelikult ka sealsete elanike lojaalsuse Eesti riigile.

Tagasi üles