Rahandusministrid nihkuvad Kreeka võlakoorma kergendamise poole

Eurogrupi koosolek. IMFi juht Christine Lagarde Jeroen Dijsselbloemile (seljaga kaamera suunas) olukorda selgitamas. Foto: politico.eu

Eile Amsterdamis maha istunud euroala rahandusministrid väitsid, et on saavutanud läbimurde Kreeka majanduse päästmise järgmise etapi asjus ning andsid mõista, et on nõus alustama kõnelusi kreeklaste mäekõrguse võlakoorma vähendamiseks.

Ministrite teatel on aset leidnud arvestatav edasiminek, mis võimaldab viia lõpule Kreeka kolmanda abipaketi esimese kvartaliaruande, kirjutab Financial Times.

Nagu kinnitas eurogrupi president Jeroen Dijsselbloem, mängis patiseisu lahtimuukimisel rolli Kreeka lubadus «vajadusel» viia ellu majandusreforme suurusjärgus 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

«Vajaduse» all mõistetakse olukorda, kus Kreeka hakkab oma võla- ja eelarvepuudujääkide tähtaegadega jänni jääma.

Ministrid kirjutasid oma kalendritesse võimaluse kohtuda neljapäeval, et «jõuda poliitilise kokkuleppeni, mis oleks väga tähtis Kreeka ja euroala jaoks,» teatas Dijsselbloem.

«Väga tähtis» kokkulepe omakorda annaks võimaluse kiita ametlikult heaks abipaketi esimene kvartaliaruanne, mis pidi tegelikult laekuma mullu oktoobris.

Amsterdamis viibinud ja ministritele survet avaldanud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde rõhutas, et nende rehkendust mööda ei tuleks Kreeka võlgu sõna otseses mõttes korstnasse kirjutada, sest aitaks ka tähtaegade pikendamisest ja «reprofileerimisest».

Juba 2011. aastal kasutas Kreeka võlgade puhul väljendit «reprofileerimine» tolleaegne eurogrupi juht Jean-Claude Juncker. Tookord tähendas Danske panga vanemanalüütik Lars Christensen, et Junckeri kasutatud väljend Kreeka võlgade võimalikust «reprofileerimisest» oli märk sellest, et üks euroala riik on muutunud maksejõetuks.

«Nad nimetavad seda reprofileerimiseks. See on sama hea kui arst ütleks surnu kohta, et patsient ei ole elus,» konstateeris Christensen.