Euroopa kriiside ema on kaalus juurde võtnud

Kreeka lipp Ateena aktsiabörsi maja ees Foto: SCANPIX

Sel ajal kui Euroopa poliitiline klass pead murdis, kuidas migrantide sisenemist ja brittide väljumist vältida, on kõikide Euroopa Liidu kriiside ema tasahilju kosunud.

Täna tulevad taas Brüsselisse kokku euroala rahandusministrid, kel seisab ees järjekordne raund kõnelusi Ateenaga, kus puudub sisuliselt igasugune kokkulepe edasiste suundade suhtes.

Täpselt nii nagu Kreeka kriis eelmisel aastal kogu Euroopa pilgud endale naelutas, on nüüdki peatselt sein ees, kirjutab Financial Times: kui Kreeka järgmist abiraha portsu ette ei saa, võib juulis jääda maksmata 3,5 miljardi euro jagu laenumakseid. Ning siis tõusetub taas Grexiti piinav perspektiiv.

Kuidas küll jälle?

Kui Euroopa Liit mullusuviste öötippkohtumiste tulemusel lõpuks Kreekale 68 miljardi eurose kolmanda päästepaketi kokku leppis, tõmmati Kreeka tagasi kuristiku servalt.

Paar kuud pärast seda võitis eelnevalt Brüsselis korralikult sugeda saanud Alexis Tsipras Kreekas oma tagasivalimised, lubades rakendada programmi kirjutatud karme eelarvemeetmeid.

Euroametnikud lehvitasid Tsiprasega kui muudetud mehega, kes oli pealegi vabanenud oma tüütust rahandusministrist Yanis Varoufakisest. Brüssel oli veendunud, et endine radikaal oli sündinud ümber püüdlikuks majandusreformaatoriks.

Kahe silma vahele jäeti seejuures Ateena poliitiline reaalsus, paketi rahalistest reaalsustest rääkimata. Tegelikult löödi lihtsalt konservikarp kollektiivselt jalaga teed mööda edasi (inglastelt väljendit laenates), andes Kreekale kähku kätte 13 miljardit eurot – vastutasuks konkreetsete ja kitsa fookusega pensioni- ja maksureformide eest.

Ja isegi siin visati suurem ja mustem töö esimese kvartaliaruande varna, kaasa arvatud poliitiliselt toksiline Kreeka võlgade korstnassekirjutamise küsimus.

Nagu sellest veel vähe oleks, andis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teada, et ei liitu paketiga enne veendumist, et Tsipras asub tegudele.

Esimene «kvartaliaruanne» on juba veninud kolme kvartali pikkuseks. Ateena, Berliini ja IMFi kolmemõõtmeline vastasseis on üksnes süvenenud.

Samal ajal on Tsipras moondunud tagasi oma endiseks tõredaks minaks, kes välisvõimudele vastu vaidleb. Ja isegi kui ta täiendavaid reforme teha tahaks ja katsuks kärpida kulutusi, poleks Ateenas selleks piisavalt poliitilist võimekust.

«Teised väljakutsed on Euroopa poliitikute tähelepanu kõrvale juhtinud ning turud on Kreeka uues päästepaketis algusest peale sisaldunud riskide suhtes loiuks ja rahulikuks muutunud,» ütles Eurasia Groupi peaanalüütik Mujtaba Rahman. «Aga kui Berliin oma lähenemist üle ei vaata [st ei nõustu Kreeka laene korstnasse kirjutama – toim], lendab see asi kõikidele vastu vahtimist.»

Kreeka draama näitlejad, väited ja isegi koreograafia on jäänud praktiliselt samaks. Läbikukkumise tulemused ilmselt mitte.

Aasta tagasi oldi Brüsselis kindlad, et Kreeka on kaitstud ning isegi Grexit ei teeks ülejäänud euroalale eriti palju paha.

Täna ollakse aga sügavas mures väljavaate pärast, et Euroopa Liidus tekib läbikukkunud liikmesriik (failed state), mille lagunevates laagrites istuvad kinni 50 000 süürialast, iraaklast ja afgaani.

Ja siis veel see Suurbritannia. Kõrged euroametnikud on valulikult teadlikud tõsiasjast, et järjekordne kole Kreeka lahing tuleb pidada maha täpselt sel ajal, kui britid Brexiti üle hääletama asuvad.

Üks kõnelustesse kaasatud ametnik ütles Financial Timesile, et Kreeka rahandusministrit Eukleides Tsakalotost on hoiatatud: pange mai lõpuks diil kokku või valmistuge vaikuseks eetris kuni 24. juunini.