/nginx/o/2015/07/15/4281019t1haace.jpg)
Eesti Pandipakend kogus ja suunas mullu taaskasutusse üle 245 miljoni joogipakendi, mis on paljuski tingitud tagatisrahaväärtuse tõstmisest alates 2015. aasta veebruarist.
Taararaha tõus ärgitas rohkem pudeleid tagastama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Pandipakendi teatel tagastati mullu kõige rohkem pandi alla kuuluvatest joogipakenditest plastpudeleid. Pandipakendite käitluskeskusesse jõudis 90 protsendi ulatuses turule toodud plast-, 70 protsenti metall- ning 87 protsenti klaaspakenditest.
2015. aastal toodi turule 313 miljonit ühekordse kasutusega pandipakendit, millest 13 000 tonni suunati taaskasutusse. Olgugi, et 2015. aastal müüdi 2014. aastaga võrreldes pandipakendeid kuue protsendi võrra vähem, tagastati pakendeid tunduvalt rohkem.
Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul on tagastamiste suurenemine paljuski tingitud mullu 1. veebruaril kehtima hakanud määrusest, mille kohaselt on kõikide pandiga joogipakendite tagatisraha kümme eurosenti.
«Võrreldes 2014. aastaga kasvas pandipakendite tagastus aastaga küll vaid ühe protsendi, kuid tuleb võtta arvesse, et eelmisel aastal oli müük 2014. aastaga võrreldes 6 protsendi võrra väiksem ja seega on üheprotsendiline tagastuse tõus väga hea tulemus,» arvas Raal.
Tagatisraha väärtuse tõstmine on tema sõnul andnud positiivse efekti ning sellega on edukalt suudetud peatada eurole ülemineku järgse hiiliva tagastuste langustrendi.
Alates 2005. aastast, mil käivitus praegune pandipakendi süsteem, on kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud ligi kolm miljardit pandipakendit, millest 80 protsenti moodustavad ühekordse kasutusega joogipakendid ja 20 protsenti korduskasutatav klaas. Pakendeid on kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 115 000 tonni.