Põhjalik ülevaade: mis on riskikapital ja kuidas investeeritakse idufirmadesse?

Tuntud riskikapitalist Marc Andreessen Foto: SCANPIX

Tech in Asia annab põhjaliku ülevaate riskikapitali olemusest ning idufirmade rahastamisest.

Mis on riskikapital?

Pangad ei laena tavaliselt idufirmadele raha, kuna neil puuduvad finantstagatised ja soliidne ajalugu, riskikapitalistid on aga vastupidi huvitatud ettevõtte tulevikust.

Riskikapitalifirmad investeerivad idufirmadesse, kuna usuvad, et neil on potentsiaali kiirelt kasvada ning seega ka raha kuhjaga tagasi teenida. Näiteks investeeris Accel Partners 2005. aastal toona veel üsna tundmatusse sotsiaalvõrgustikku Facebook 12,7 miljonit dollarit. Selleks ajaks kui Facebook börsile läks, oli aktsiapaki väärtus tõusnud aga juba 9 miljardile dollarile (Accel otsustas osa aktsiatest enne seda siiski maha müüa).

Mitmed maailma suurimad tehnoloogiafirmad oleks võinud ilma riskikapitalita läbi kukkuda. Microsoft, Apple ja Google toetusid kõik alustades just riskikapitalile.

Kuhu riskikapitalistid investeerivad?

Riskikapital on idufirmadele pakutav finantskapital. Riskikapitalifirmad investeerivad start-upi teatud rahasumma ning saavad vastu teatud osaluse ettevõttest.

Investorid saavad ettevõttest väljuda ehk teiste sõnadega investeeringu rahaks teha siis, kui idufirma ostetakse ära või läheb börsile. Vahel müüvad investorid aktsiaid juba enne idufirma müüki või börsile jõudmist, seda peamiselt riskide vähendamise eesmärgil või ka juhul, kui usutakse, et investeerimiseesmärgid said täidetud.

Riskikapitaliinvesteeringud on, nagu nimigi ütleb, riskantsed, kuna suur hulk idufirmadest kukuvad ühel või teisel põhjusel läbi. Riskikapitalifirmad loodavad raha paigutamiseks leida erakordse kasvuga idufirmasid, mille väärtuse kasvust tulenev kasum kataks teiste investeeringute kahjumeid. Seetõttu on riskikapitalifirmade investeerimisportfellis tavaliselt samaaegselt mitu erinevat idufirmat. Neil võib olla ka mitu fondi, millega keskendutakse erinevatele tööstusharudele või ka geograafilistele regioonidele.

Riskikapitalifirmad rahastavad tavaliselt neid iduettevõtteid, mis on juba turul ennast mingil määral tõestanud ning näitavad kiireks kasvuks suurt potentsiaali. Sellised idufirmad peaks olema kindlustanud endale juba väikese, kuid kiirelt suureneva kasutajabaasi ning investorite raha peaks nad vajama just kasvuks - infrastruktuuri mastaapsuse suurendamiseks, tootearenduseks või ka näiteks müüki ja turundusse investeerimiseks. Ettevõtetesse, mis pole veel oma tootega välja tulnud, investeerivad riskikapitalistid harvem, kuna riskid on sellega veelgi suuremad. Näiteks paigutas riskikapitalifirma Andreessen Horowitz  mõnda aega tagasi raha virtuaalreaalsuse arendamisega tegelevasse idufirmasse Magic Leap, mis ei ole siiani oma toodet ametlikult esitlenud, kuid ettevõtte väärtust hinnatakse juba 4,5 miljardile dollarile.

Kuidas riskikapitalifirmad idufirmadesse investeerivad?

Idufirmad otsivad kõige esimest rahastust ehk nn seemneinvesteeringuid tavaliselt perelt, sõpradelt ja ingelinvestoritelt. Samas on olemas ka riskikapitalifirmasid, mis on spetsialiseerunud just seemneinvesteeringute tegemisele. Seemneinvesteeringuid kasutatakse tavaliselt ettevõtte esimeste tegevuste rahastamiseks, tooteprototüübi loomiseks ja testimiseks.

Järgneb varajase astme rahastus, mida pakuvad tavaliselt ingelinvestorid või riskikapitalifirmad ning seda kasutatakse ettevõtte toote müügiks ette valmistamiseks ning esimestele klientidele müümise toetamiseks. See võib tähendada näiteks ka tootmist ja turundust.

Pärast esimeste klientide leidmist tuleb ettevõttel oma tegevusi laiendada ning seetõttu otsitakse nn keskmise astme ehk laienemisrahastust. See võib internetipõhise idufirma puhul kuluda näiteks serverite ostmisele, et üha suurenevat veebiliiklust üleval hoida, samuti rahastatakse sellega tihtipeale tootmist, müüki, turundust, uute toodete arendamist ja turule toomist. Laienemiskapital võib tulla nii riskikapitali- kui ka muudelt erakapitalifirmadelt, kuid kuna selles arenguetapis võib idufirma juba ise kasumit teenida, ei pruugi ettevõtte juhid enam soovida investeeringu vastu osaluse andmist, eelistades hoopis muid rahastusmeetodeid, nagu laenud või hilise astme investeeringud.

Hilise astme rahastus on investeering, mis aitab investoril jõuda ettevõttest väljumiseni, seda kas siis idufirma börsile mineku või ülesostmise läbi. Idufirmad on selleks ajaks tavaliselt kasumlikud ja kiiresti kasvavad.

Riskikapitalifirmad investeerivad tihtipeale sündikaadina. See tähendab, et samas voorus võivad ühte idufirmasse investeerida mitu firmat, kuigi üks neist on selle vooru juhtinvestor.

Tavaliselt on juhtinvestorite ülesandeks viia enne rahastust läbi idufirma äriprotsessi- ja finantsanalüüs ning nad on ka sündikaadi kokkukutsumise ning tehingu tingimuste kokkuleppimise taga.

Pärast seda, kui idufirma esindajad on allkirjastanud investeerimise tingimuste eellepingu, viib riskikapitalifirma läbi start-upi äriprotsessi- ja finantsanalüüsi, mis tähendab tavaliselt selle asutajate tausta kontrollimist, müügi- ja kasutajaandmete kontrollimist ning võimalike juriidiliste probleemide lahkamist. Eesmärk on saada täpsem ülevaade investeerimisega kaasneva riski suurusest.

Riskikapitalifirmad võivad investeerimisest loobuda ka peale seda, kui investeerimise tingimuste eellleping on allkirjastatud, kuna tavaliselt ei too sellised lepingud kaasa tegelikke juriidilisi kohustusi. See tähendab, et tehing on lõplikult tehtud alles siis, kui raha on panka üle kantud.

Kuidas riskikapitalifirmasid juhitakse?

Riskikapitalifirmat juhib tavaliselt tiim, kes haldab ettevõtte usaldusosanike poolt nende käsutusse antud kapitali. Usaldusosanikeks võivad olla institutsionaalsed investorid, jõukad üksikisikud või ka ettevõtted. Investeerimisfirmad rahastavad oma tegevust juhtimistasude kaudu. Riskikapitalifirmade hierarhia tipus on juhtivpartnerid, kes otsustavad, millistesse ettevõtetesse investeerida.

Riskikapitalifirmad jagatakse tavaliselt kaheks – iseseisvad ning äriettevõtetele kuuluvad. Iseseisvate riskikapitalifirmade hulka kuuluvad näiteks Sequoia Capital ning Andreessen Horowitz. Nad investeerivad tavaliselt ainult idufirma turupotentsiaali hinnates.

Äriettevõtetele kuuluvate riskikapitalifirmade seas on tuntumateks näiteks Inteli Intel Capital ja Google´i Google Ventures. Seda tüüpi riskikapitalifirmad peavad iduettevõtetesse investeerimisel lisaks nende läbilöögipotentsiaalile silmas ka seda, kuidas võiks ettevõte tulevikus emafirmale strateegiliselt kasulik olla.

Mõned suurettevõtted ei loo riskiinvesteerigute jaoks uut üksust, vaid teevad seda emafirma alt, näiteks Hiina internetifirma Alibaba ning Jaapani telekomiettevõte Softbank.