Tasub teada: kuidas ehitada vastupidavat kasvuhoonet

Kasvuhoone tugevuse määrab hästiehitatud karkass. Foto: Postimees

Eestimaa heitlikus kliimas annab kasvuhoone võimaluse aiahooaega pikendada ja kasvatada ka neid vilju, mida tavaliselt vaid supermarketi riiulilt leiab.

Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kristjan Kull jagab nõuandeid, kuidas rajada kasvuhoonet, mis toob tomati lauale ka aastakümnete pärast.

Esmalt planeeri oma visioon

Kasvuhoone rajamisel kehtib vanasõna: üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Planeerimine on väärt kasvuhoone vundament. Mõtle läbi, mida kasvatada soovid ja arvesta, et soovid tikuvad ajaga kasvama. Kui tahad kasvatada perele suveperioodiks kurki ja tomatit, piisab kuni 10-ruutmeetrisest kasvuhoonest. Kui plaanis on kasvatada vilju ka talviseks sissetegemiseks, samuti näiteks maitsetaimi või eksootilisi vilju, peaks ruumi planeerima rohkem.

Asukoha valikul jälgi piisavat valgustatust

Kasvuhoone ideaalne paigutus on põhja-lõunasuunaline, kusjuures hooned võiksid jääda kasvuhoonega võrreldes põhja poole, kus need ei hakka päikest varjutama. Valgus on taimede kasvatamisel ülioluline. Lisaks jälgi, et valitud paik ei jääks tuultekoridori, eriti kui kasvuhoonele pole planeeritud tugevat vundamenti. Sammaldumise ja sügislehtede katusele kogunemise vältimiseks ei tasu ehitada kasvuhoonet ka puude ja põõsaste kõrvale.

Karkass määrab kasvuhoone tugevuse

Kasvuhoone karkass vali kas alumiiniumist või tsingitud terasest, mõlemad on pea igavesed. Alumiinium on materjalina kergem ning lihtsamini transporditav ja kokkupandav. Kergus on samas ka alumiiniumi miinuseks ehk materjal nõuab tugevamat maa külge kinnitamist. Lagedal väljal võib tormituul tõsta korralikult kinnitamata alumiiniumkarkassi maa küljest lahti ning põhjustada ebameeldivust ja kahju. Terase plussiks ja miinuseks on raskus, mis hoiab kasvuhoonet tuules ja tormis kindlalt kinni, kuid teeb püstitamise keerukamaks.

Kattematerjali valik

Kasvuhoone kattena kasutatakse tavaliselt kas kilet, klaasi või polükarbonaati. Kile on kõige odavam ja selle eluiga kõige lühem. Igal sügisel tuleb kasvuhoonekile kokku panna ja kevadel uuesti lahti lapata, vastasel juhul kestab kile vaid ühe hooaja. Klaas on kilest vastupidavam, kuid kardab näiteks rahet ja võib ka muudel põhjustel puruneda. Polükarbonaat on vastupidavaim, ei karda tuult ega rahet ning isoleerib sooja tõhusalt. Tähtis on teada, et mitte ükski kasvuhoonematerjal ei kannata suurt kogust sulalund, seega tuleb kasvuhoone omanikul igal talvel ennetavalt kasvuhoone katus lumest puhtaks lükata.

Kaalu ka vundamendi ehitust

Vundament tagab stabiilsuse ja pakub kaitset muttide ja vesirottide eest. Kindlasti planeeri betoonist vundament suurele alumiiniumkarkassiga kasvuhoonele, mis võib muidu tuulega lendu tõusta. Vundament aitab vältida ka külma ja niiskuse kahjustusi, mis võivad hakata karkassi raame painutama. Väikese kasvuhoone võib kinnitada ka puidust raami abil, kuid tasub arvestada, et isegi immutatud puit ei ole igavene.

Püstitamiseks varu aega ja kannatust

Kasvuhoone kokkupanek on vähemalt päevatöö. Kui soovid valada betoonist vundamenti, siis läheb aega palju rohkem. Kui ehitusalased kogemused puuduvad või aega napib, palka professionaalsed töömehed.

Kiire eluviisiga inimesele sobib mugavusvarustus

Kasvuhoone ei tohi teha omanikku sunnismaiseks. Seetõttu võib mõelda mugavusvarustusele, mis teeb elu lihtsaks. Näiteks automaatne õhutamissüsteem avab ja sulgeb aknaid vastavalt kasvuhoone temperatuurile. Suure kasvuhoone puhul on abiks automaatne kastmissüsteem, mis käivitab kastmise taimeriga. Nii ei pea iga päev kodus püsima, et kastekannuga kasvuhoones ringi jalutada.