Sigade Aafrika katku uute puhangute oht koduseafarmides on jätkuvalt suur ning väga palju sõltub iga üksiku loomapidaja hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel.
Seakasvataja: kõige suurem risk seakatku jõudmisel farmi on inimene
«Teeme täna oma farmides bioohutuse tagamiseks kõik, mida teame ja mille kohta oleme kuulnud, et see võiks toimida. Samas on katk meie vaenlasena nähtamatu, me ei tea kui palju on seda meie farmide ümber keskkonnas ja riske haiguse farmi jõudmiseks on väga palju,» ütles täna Tartus toimunud seakasvatajate infopäeval AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi.
Kuigi tema sõnul võib nakkuse farmi tuua saastunud sööda või transpordivahenditega, näitas möödunud aastal toimunud farmipuhangute analüüs, et tegelik põhjus on ikkagi inimeste teadmatus või hoolimatus ja puudulikud bioohutusmeetmed. «Seega ikkagi inimesed, sellega mida nad on teinud või tegemata jätnud,» nentis Tuvi.
Muuhulgas andis ta põhjaliku ülevaate AS Rakvere Farmide 20 seakasvatuses rakendatavatest bioohutusmeetmetest. «Oleme enda jaoks välja töötanud väga põhjaliku bioohutuskava ja see on asi, mis peaks olema igal loomapidajal, mitte ainult paberil või järelevalveametnikele näitamiseks, vaid igapäevaseks kasutamiseks,» märkis Tuvi.
Veterinaar- ja toiduameti, maaeluministeeriumi ja tõusigade aretusühistu infopäevade eesmärk on anda juhiseid sigade Aafrika katku vältimiseks farmis. Lisaks tänasele on kavas veel kolm infopäeva erinevates Eesti piirkondades: 19. mail Rakveres, 31. mail Viljandis ja juunikuus Saaremaal.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab täitma kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.