/nginx/o/2016/04/20/5282451t1hbd92.jpg)
Skandinaavlased, kes on harjunud elama läbipaistvaks ja vähekorruptiivseks peetud regioonis, on šokeeritud sellest, kuivõrd prominentseks osutus Panama lekkes nende suurim pank.
Nordea patud põhjustasid Taanis moraalse ärkamise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjamaade suurima panga «põrumine» Panama paberite valguses on vallandanud klientide pahameele ja boikotiähvardused. Samal ajal on poliitikud võtnud kritiseerida maksude varjamise eetilisi aspekte regioonis, kus rekordilisi summasid suunatakse heaoluriigi ülalpidamisse.
Hiljutises arvamusartiklis pealkirjaga «Nordeal puudub moraalne kompass» kirjutas Taani kultuuri- ja kirikuminister Bertel Haarder, et «eetilisest käitumisest saab tulevikus oluline konkurentsialane parameeter. Ei piisa [enam] sellest, et tehing on juriidiliselt korrektne. Ta peab olema ka moraalselt vettpidav.»
Nordea ei väsi kordamast, et neil puuduvad tõendid millegi ebaseadusliku kohta. Samal ajal sunnib meedia, aktsionäride ja poliitikute kriitika laviin pankureid reageerima süüdistustele ebaeetilises tegutsemises.
Debatt Taani ühiskonnas on nihkunud eemale juriidilisest korrektsusest ning keskendub üha enam sellele, millisel määral juhinduvad ettevõtted seaduste mõttest ja vaimust. Taani ringhäälingu DR teatel kaaluvad Frederiksbergi ja Odense kohalikud omavalitsused Nordea boikoteerimist.