/nginx/o/2016/04/19/5280033t1hb6e5.jpg)
Kui möödunud nädala lõpus ütlesid keskkonnaühendused, et keskkonnatasude langetamine on seadusevastane, kuna see läheb vastuollu seadustega ning Eesti ja rahvusvahelise kliimapoliitikaga, siis keemiatöösturite liit on seisukohal, et ei tasu hammustada kätt, mis toidab.
Põlevkivi ei ole tarbekaup. Põlevkivi väärtuse määrab selle väärtustamisel saadav lõpptoode, mitte põlevkivi maapõues lebamine – olgu selleks lõpptooteks energiamegavatt, põlevkiviõlitonn või kemikaali kilogramm, põlevkivi maksustamisel tuleks lähtuda lõpptoodetest.
Põlevkivitööstusele täna kehtivad ressursitasusid kehtestades eeldas riik, et nafta hind ei saa olla madalam kui 80 dollarit naftabarreli kohta. Viimase keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs* prognoosis, et «nafta hind on viimastel aastakümnetel kõikunud vahemikus 80–120 USD/bbl ja väga selgelt on täheldada hinnakasvu trendi jätkumist ka lähitulevikus.»
Reaalsusega arvestamine on tarkus, mitte nõrkus
80 dollariline naftabarreli hind on täna reaalsusest kaugel. Nafta hind on olnud löögi alla alates 2014. aastast, mil naftabarreli hind kukkus 64 protsenti. Langus jätkus 2015. aastal ning täna kõigub nafta hind 40–45 dollari kandis. Nii suur prognoosi ja tegelikkuse erinevus nõuab reageerimist. Muutustega arvestamine ei ole häbiasi.
Eesti keemiatööstuse liidu 2014. aasta sügisel korraldatud teadlikkuse tõstmise kampaania** ehmatas avalikkust ja tekitas küsimuse, kas keskkonnatasude kavandatud tõstmisel on ikka negatiivne mõju. Eesti keskkonnaühendused süüdistasid toona keemiatöötuse liitu avalikkuse eksitamises.
Täna on selge, et Keemiatööstuse Liidu hoiatused olid õigeaegsed ning eksisid keskkonnaühendused. Saastetasusid 2014. ja 2015. aastal ei tõstetud, kuid tõusid siiski ressursitasusid, hoolimata sellest, et ressursi väärtus langes. Nüüdseks on valitsus otsustanud, et põlevkivitööstuse maksukoormust tuleb vähendada ja on käivitatud vajalikud analüüsid, et korrigeerida maksusüsteemi pikaajalisemalt. On otsustatud ka kiire vigade parandamise vajalikkus - et tulevikus oleks tööstust, mida pikaajaliselt maksustada.
Nimetame asju õigete nimedega
Keskkonnaühendused tegid 15. aprillil avalduse, et põlevkivitööstuse maksukoormuse alandamine on põlevkivitööstusele toetuse maksmine. Räägime asjadest õige nimega, ebamõistlikult kõrgete maksude alandamine ei ole toetuse maksmine. Kõrgete nafta turuhindade ajal suudeti kõrgeid makse maksta, kuid madalate energiahindade tingimustes tuleb koormust kolmandiku võrra vähendada – ja seda tagasiulatuvalt.
Põlevkivi töötlemist saadavate keskkonntasudega toetatakse läbi keskkonnainvesteeringute keskuse mitmesuguseid keskkonnaprojekte. Ühisveevärk ja kanalisatsioon Eestimaa asulates ja linnades on paljuski rajatud põlevkivitööstuse maksudest. Keskkonnaorganisatsioonid on saanud oma tegevusteks toetust põlevkivitööstuse maksudest.
Maavarad majanduse tugisamba ja julgeoleku tagatisena on Eesti jaoks asendamatud. Võib kahtluseta öelda, et põlevkivi on ka tulevikus Eesti kasvava jõukuse üks alustest. Sajandipikkune ajalugu on teinud meist selle valdkonna maailma juhtiva riigi. Eestlased ei ole kartnud investeerida tipptehnoloogia arendamisse ning tänu sellele on meil täna olemas vajalikud oskused, tehnika ja kogemus.
Turuolukorraga arvestamine ei ole toetuste maksmine
Saavutatud on vaja edasi arendada, mitte hävitada. Kui riik vähendab maksukoormust, saavad põlevkiviettevõtted jätkata riigile ülejäänud kahe kolmandiku maksude tasumist. Riigi maksimaalse maksutulu tagamiseks tuleb vältida olukorda, kus õli tootmine on kallim kui õli müümisest teenitav tulu, mille järel ettevõtted peatavad kõrgete maksude tõttu tootmise ja riik ei saa üldse maksutulu.
Turuolukorraga arvestamine ei ole toetuste maksmine. Keemiatööstuse liit on selles täna niisama kindel, nagu me olime kindlad, kui hoiatasime ühiskonda maksude tõstmise negatiivsete tagajärgede eest 2014. aasta suvel ja sügisel. Tark ühe reha otsa kaks korda ei komista.
--
**Keemiatööstuse liidu kampaania «Kuidas on see võimalik?»
/nginx/o/2021/04/22/13742360t1h0060.jpg)